[KNR] Eesti kohanimeraamat

Soome ‹-le›, kohalikus pruugis Soomõ ‹-lõ› Krl, Urv – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1762 Some Märt, 1782 Sommey Jann.  A2
● Ametliku külana märgitud 1970. a rahvaloenduse kaardil. Varem talu ja talurühma nimi Vana-Antsla mõisa Oe külas. Soome talu on pisut noorem kui kõige vanemad talud endises Oe külas, 1680. a-te kaartidel kuulub see maa veel Jaugamõisa põldude hulka. Talu nimi pärineb talupoja lisanimest, see aga tõenäoliselt rahvanimetusest soome. Soomega liideti 1977 Sika küla (1970, nüüd osaliselt Kollino piires). Praeguse küla edelapoolsed talurühmad (Haavistu, Püve), mis 1970. a-tel olid külad ja liideti samuti 1977, jäävad Karula kihelkonda. Soome külas on oletatav keskaegne, kindlasti hiljemalt XVII saj mõisakoht ↑Jaugamõisa. – ES
EAA.1270.1.264:35, L 34p; EAA.1865.2.130/1:17, L 17;  EAA.308.2.88, L 1;  EAA.308.2.188, L 1

Soome laht – laht Eesti põhjarannikul, 1821 Some löppe-merresse; sm Suomenlahti, vn Финский залив.
● Lahe nimena esineb eestikeelses kirjanduses XIX saj-st alates Soome laht, esimest korda 1821. a kalendris. Samasisulisi nimesid teistes keeltes esineb hiljemalt XVI saj-st alates (1532 sinus Finnonicus; inglise Gulf of Finland, prantsuse golfe de Finlande, rootsi Finska viken, saksa Finnischer Meerbusen). Varasemates allikates on lahte nimetatud ka teisiti: XIII saj mare Estonum ’Eesti meri’, 1539 mare Finonicum sive sinus Venedicus ’Soome meri ehk Vendi laht’, 1551 sinus Livonicus et Ruthenicus ’Liivi ja Vene laht’ (hõlmab nii Läänemerd kui ka Soome lahte), 1589 sinus posterior Liuoniæ ’Liivimaa tagalaht’. Vene bõliinades esineb ka море Вирянское ~ Веряйское ’Viru meri’, mis on võinud tähendada nii Läänemerd, Soome lahte kui ka osa sellest. Islandi keeles kasutatakse saagadest pärit nime Kirjálabotn ’Karjala laht’. – PP
Grünthal 1997: 184; KNAB; Raid 2002: 39, 41, 45, 68; Saareste 1934: 123; SPK: 429