[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Sõreste-sse›, kohalikus pruugis Sõrõstõ-he›, kohalikus pruugis harva Sõristõ, kirjakeeles varem ka Sõriste Kanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, mõis, sks Serrist, 1627 Seraste Kuella, 1684 Serris Külla, 1782 Serriste mois.  C2
XVII saj Piigandi mõisa alla kuulunud lahustükil asetsevasse külla rajati XVIII saj keskel mõis. Sõreste mõisa vald liideti XIX saj lõpul Põlgaste vallaga, millega ta varasemas ajaloos polnud kokku kuulunud. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Põlise külanime päritolu pole selge. Esmamainingu kuju järgi võiks olla tegemist ste-külanimega isikunimest, mis uusajal käibis küllalt hariliku lisanimena Sõra. Hilisema Sõriste i võiks edasi anda Sõra nime mitmuslikku vormi (*sõridsõq : *sõristõ). Isikunime sõnaline lähe on tõenäoliselt sõrg : sõra, kuid vrd ka Wiedemanni sõra ’sari, rehesõel’. Omadussõna sõre pole nime alusena tõenäoline, sest see on lõunaeestis o-ga (sorrõ). Ka võrdlus sõnaga serv ~ sõrv ei sobi häälikuliselt lõunaeesti alale. Sõreste piiresse jäävad omaette paigad ↑Liismiti, Sikajala ja Toio. Vrd Sõrandu. – ES
 EAA.308.2.174, L 1; Hupel 1774–1782: III, 277; Rev 1624/27 DL: 66; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur