[KNR] Eesti kohanimeraamat

Selja2 ‹-le› Käi – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Käina kirikumõis, Putkaste mõis), 1665 Selja Tönniß, 1709 Sellia by (küla).  A3
● Selja nime aluseks olev sõna on selg : selja ’seljandik’. Maastikuterminina on sõna väga levinud. Selja külas asus XVIII saj lõpul kirikuõpetajate leskede ülalpidamiseks määratud maa ja mõisake, nn armuader (1798 Witwen Sitz). Küla suurem osa kuulus Käina kirikumõisale (Kiriku-Selja), väiksem osa Putkaste mõisale (Putkaste-Selja). Küla lõunaosas olevaid Tiitsi talusid on vahel omaette külaks arvatud (1922, 1945). Vrd Emmaste-Selja. – MK
HK: 222–223; KNAB

Selja3 ‹-le›, kohalikus pruugis ajalooliselt `Selja Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, mõis, sks Selgs, 1241 Sellægæl, 1249 Solgale ~ Salgalle, 1359 Sellegelle, 1402 Selgel, 1425 Zellyel, 1517 Silliell, 1615 Sälloell, 1726 Selcks, 1796 Selgs (mõis), Selja (küla, veski), u 1900 Сельгсъ (küla).  B2
● Küla oli Taani hindamisraamatus esmamainingu ajal üks suuremaid. Küla maile rajati ajavahemikus 1425–1470 Selja mõis (varasemad nimed Tolsburg ja Zelegel) ning 1471 Toolse linnus. XVIII saj sai Seljast iseseisev peamõis, mõisakeskus viidi Toolselt üle Seljale. XIX saj II poolel hävis Selja küla tules ning uuesti ehitati see üles rohkem hajali paiknevate krunditud taludena. 1920. a-te maareformiga rajati mõisa maadele Selja asundus (selle põhjapoolne osa oli 1970. a-tel Põlluküla), mis liitus 1977 Selja külaga. Nime algusosa on nii P. Johansen kui ka L. Kettunen sidunud sõnaga selg : selja ’seljandik, mäehari’, ent ka ’ühesugune laiuv ala’ (vrd ka Seli ja Selli küla). Kettunen on kirjapanekute lõppu -gel seletanud sõnaga -küla. Selja karjamõis oli Ernemaa (sks Ernema) praeguses Toolse külas. Vrd Selja2, Toolse. – MA
BHO: 543; EM: 66; EO: 94, 256; EVK; Joh LCD: 281, 598–600; Joonuks 1969: 44; KN; KNAB; Mellin; Schmidt 1844; Särg 2007: 147

Selja4 ‹-le› Tor – küla Pärnu maakonnas Tori vallas (Tori mõis), 1797, 1839 Selja (kõrts).  A4
● Külana esineb 1945, asub seljandikul. Seljaga on 1977 liidetud Kaseküla (? 1684 KasseKylla, 1797 Kassekül, u 1900 Казекюля). Vrd Selja2. – MK
EAA.308.2.218:88, L 86p; KNAB; Mellin; Rücker; Uuet 2002: 102

Selja5 ‹-le› Var – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis), 1689 Sellia Mart (talupoeg Õhu küla all), 1782 Selja Jaan (talupoeg Kulli küla all).  A1
● Külana on Selja märgitud 1922. a rahvaloenduse nimekirjas. 1977–1997 oli ametlikult Raheste küla osa. Selja põhjaosa on Litu (u 1900 Литто talu), vahel eraldi külaks peetud. Vrd Selja2. – MK
EAA.1.2.941:1150, L 1137p; EAA.1864.2.IV-9:385, L 360p; KNAB; Uuet 2002: 97

Selja6 ‹-le› Rap – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas (Vahakõnnu mõis), 1843 Selja Ott, 1922 Selja.  A2
● XIX saj hajatalu, arenes XX saj külaks. Nimi viitab seljandikule. Vahepeal oli lähestikku kaks Selja küla, siinne oli siis Selja I küla. Endine Selja II küla kuulub al 1977 Haakla piiresse. Vrd Selja2. – PP
EAA.3724.4.59; KNAB

Selja7 ‹-le› Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Vanalõve mõis), 1731 Selja (küla), 1923 Selja.  C2
● 1977–1997 oli ametlikult Kaisa küla osa. Selja lõunaotsas Valjala piiril on Tika (1855–1859 Тикка, u 1900 Тикка), mida veel 1930. a-tel loeti omaette külaks. Vrd Selja2. – MK
 EAA.298.2.71, L 6; EAN; KNAB; SK I: 374