[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sae1 ‹-le›, kohalikus pruugis `Sae‿küla ‹-`külla› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas (Paunküla mõis, Ravila mõis), 1694 Sage Adams (talu), 1796 Säge M. (veski).  A2
● Külana mainitud 1970, 1977–1998 oli Paunküla osa. Külanimi lähtub kunagisest lisanimest, mida saab kõrvutada sõnaga saag : sae, võrdluseks sobib ka ürikutes kirjapandud isikunimi Saggj. ¤ Asub Paunküla lähedal Pirita jõe ääres, nimetuse on saanud sellest, et jõel asub veski ja laualõikamise vabrik (1956). – TL
BHO: 527;  EAA.1.2.C-IV-64, L5; KN: 1956; Mellin; Mägiste 1929: 45

Sae2 ‹-le› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Rägavere vallas (Põlula mõis), 1801 Sae (maatükk), 1834 Sae Josep (talupoeg Põlula mõisas), 1913 Sae (küla).  B1
● 1977–2002 oli Männikvälja osa. Küla on hakatud kutsuma maatükilt nime saanud talu järgi, veel u 1900 on kaardile pandud vanem külanimi Nõva (Невва, 1795 Nowwa). – MK
BHO: 526; EAA.1864.2.V-48:10, L 9; EAA.1864.2.VIII-131:16, L 16p; EAN; EVK; KNAB

Sava ‹-le›, kirjakeeles varem ka Savaküla TMr – küla Tartu maakonnas Luunja vallas (Luunja mõis), 1721 Sawasche Dorff, 1758 Sawa, Sessekorb, 1839 Säwaküll, u 1900 Савакюля.  B1
● Lähikonna talupoja lisanimi Sawa (võib-olla ka talu nimi) pärineb juba XVII saj lõpust (Sawa Thomas) või isegi a-st 1627 (Sawwaken Hanns). Savat on XVIII saj arvatud Sääsekõrvaga üheks külaks. V. Pall pidas võimalikuks tuletada Sava vene isikunimest Savvei (ka Savva). Tõenäolisem on lähtuda murdelisest sõnast saba : sava ’saba’ (vrd 1744 Tilli oder Sawa Hannus ja teisal Sabba Hannus). Vrd Savala, Savastvere, Sääsekõrva. – EE
EAA.567.3.3:29, L 28p; PTK I: 217; Rev 1624/27 DL: 42; RGADA.274.1.171-2:324, L 826p; RGADA.274.1.239/5:32, L 653; RGADA.274.1.211/7:52, L 632; Rücker