[KNR] Eesti kohanimeraamat

Salutaguse1 [salu‿taguse] ‹-le› JJn, Koe – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas (Aruküla mõis), 1564 Sallentacken, 1727 Sallotagga.  B3
● 1977–1997 oli Kuusna osa. Nimi tuleb sõnadest salu + taga, ilmselt Aruküla mõisa poolt vaadatuna. 1585 mäletasid talupojad, et varem oli tegu ühe taluga. Kitselinna mäe ääres oli saunaküla Kitselinn. – FP
EAA.1.2.933:123, L 122p; EAA.1236.1.150:35, lk 61; EVK

Salutaguse2 [salu‿taguse] ‹-sse ~ -le› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Laekvere vallas (Moora mõis), 1726 Sallotago (küla), 1796 Sallotak.  B3
● Nime aluseks on salu + tagu(se). Külast edelas oli varem Moora mõisa Väikküla karjamõis (sks Weikül). Vrd Salutaguse1. – MK
Mellin; Rev 1725/26 Vi: 238

Salutaguse3 [salu‿taguse] ‹-le ~ -sse ~ -taha› Hag – küla Rapla maakonnas Kohila vallas, mõis, sks Sallentack, 1424 Salletake, 1457 Sallentacken, 1725 Sallotack, 1732 Sallatagguse m.  A2
● Küla on mainitud 1424, mõis eraldati Angerjast 1700, selleks ajaks oli küla ilmselt mõisastatud. Nimi on sisult läbipaistev (salu + taguse), motiiviks on ehk olnud küla ja hiljem mõisa asend Angerja mõisa poolt vaadatuna (vahele jääb mets) või seos Aitsalu külaga. Ajalooline Aitsalu või Aitsa küla (1436 Auxell, 1507 Uxselle, 1524 Ockfel, 1612 Hauckezall, 1871 Aitsallo) asub mõisast u 2 km lõuna pool, XX saj on seda mõisa järgi juba kutsutud Salutaguse külaks. Salutaguse küla kagupiiril asub endine Paatja põlisküla (Viita, Madise ja Vanakubja talu, 1457 Pate, 1524 Patkul, 1871 Pati), mis oli omaette külana veel kirjas 1920. a-tel. 1977 liideti Salutagusega lääneosas paiknev Pargi küla, mis oli kujunenud pärast Teist maailmasõda (külas oli Pargi talu). – PP
Bfl: I, 141, 163, 233, 694, 908, II, 290; EVK; Rev 1725/26 Ha: 255; Schmidt 1871; Thor-Helle 1732: 312

Salutaguse4 [salu‿taguse] ‹-`takka ~ -sse ~ -le›, kohalikus pruugis Salutse Juu – paik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Kaiu mõis), 1241 Salandaus (küla), 1287 Salentaken, 1586 Sallentack, 1871 Sallotagga.  B4
● 1977 liideti Karitsa külaga. Nagu näitavad varasemad nimekujud, on küla nime kasutatud ka kujul *Salutaga. Salu võib siin olla tähenduses ’metsakolgas, asustamata metsaala’, ent ka ’(soo)saar’. Külast kagus olev talurühm kannab Sala ehk Lögaküla nime, veel kaugemal on saunarühm nimega Junnküla ehk Tudulinn. – PP
Bfl: I, 20; EO: 146, 233; Joh LCD: 587; KN; LCD: 42r; Schmidt 1871