[KNR] Eesti kohanimeraamat

Salatsi ‹Salatsi ~ -sse› – jõgi ja kihelkond Põhja-Lätis, läti Salaca, liivi Salats, sks Salis, 1214 ladina Saletsam (sihitav kääne), 1720 ee Sallatse Jöggi.
● Põhja-Läti suurimaid jõgesid, samuti Eesti Häädemeeste ja Saardega piirnev ala. Eestikeelne nimi on tõenäoliselt laenatud liivi keelest. Salatsi nimi on ilmselt balti algupära või kuulub veel vanemasse indoeuroopa laenukihistusse. On võimalik ka liivi päritolu (Salatsi liivi salai ’salvav, hammustav’; L. Balode, O. Bušs). Algne on olnud jõe nimi, teised kohad on nime saanud jõe järgi. Eesti tavas käib Salatsi nimi ka piirkonnas oleva linna, läti Salacgrīva kohta. Lähikonnas asusid ka Vana-Salatsi (läti Vecsalaca, sks Alt-Salis) ning Uue-Salatsi (läti Svētciems, varem Sveiciems, liivi Püög, sks Neu-Salis) mõis. Salatsi nime on vahel kasutatud veel Mazsalaca linna (sks Salisburg) kohta. Viimase täpsem eestikeelne nimi on olnud Väike-Salatsi, rahvakeeles arvatavasti *Valdepere (1866 Waldeperre, linna piires olnud mõisa järgi, läti Valtenberģi ehk Valbērģi, sks Salisburg-Schloß). – PP
HLK: XVIII, 5; KNAB; Pajusalu, Winkler 2011: 179; SLWb: 171