[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Sakla1 [`sakla] ‹`Sakla ~ -ssePhlküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1564 Anders i Sakalä, 1576 Sackala Matz, 1688 Sacklaby, Sackla, Sacklasby.  B2
1977–1997 oli Palade osa. P. Ariste ja L. Kettunen on nime lähtekohaks pidanud sõna sakk : saku ~ saki ’korjanduskott, korjandusraha’, sakuraha ’trahv’. Häälikuliselt võiks nimega võrrelda ka sakk : saka, sakas ’väljajuuritud känd koos kooretüügastega’, sõna on ühendatud viljelusmaadega. Kettunen oletab lisaks isikunime *Sakko(i). L. Tiik peab võimalikuks esmaasuka päritolu Sakala maakonnast või Saaremaa Saklast, mis omakorda võiks tema meelest osutada päritolule Sakalast.MK
Alvre 1985: 98; EAN; HK: 219; KNAB

Sakla2 [`sakla] ‹`Sakla ~ -sse ~ -leVllküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas, mõis, 1400 Sackele, 1453 Sackel, 1645 Sackull, 1679 Sackilast (seestütlev).  A4
Sakla mõis eraldati Karjast, Koiklast, Löönest ja Räpsust ajavahemikus 1750–1756. Sakla küla asus mõisast läänes. Mõisamaale tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1939. a paiku liideti naaberküladega, praegu jääb see Kallemäe piiresse. Sakla vana küla, mis on ka praegu selle nime all, oli XIX saj II poolel mõisast lahus ja kuulus Uuelõve mõisa piirkonda. L. Tiik on nime seostanud Sakalaga, mida on tuletatud ka otse sõnast sakk : saka, sakas ’väljajuuritud känd koos kooretüügastega’ ja seostatud viljelusmaaga. Mõis on kandnud nii Sakla kui ka Lehtmetsa nime. M. J. Eiseni arvates sai mõis nime mõisnikuperekonnalt Sack ehk Sacken ja Lehtmetsa oli varasem nimi. Allikad viimast ei kinnita, Sackla- oder Lehtmetsa mois esineb alles 1782. Vrd Sakla1, Sakala. – MK
Alvre 1985: 98; BHO: 528; EM: 125; EMSK; Saaremaa 2007: 118; SK I: 364

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur