[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

Jootme2 [`jootme] ‹-leKaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Meedla mõis), 1645 Iotmell, 1653 Jotmahe, 1685 Iotma, 1738 Iothme Ado.  B4
1977–1997 oli ametlikult Saia küla osa. Pole võimatu, et Jootme nimi on seotud jootmise või joomisega, vrd Ambla Jootme, mille L. Kettunen on tuletanud ühendist *jootti-maa, tuues võrdluseks sõna joodi aeg ’aeg loomade jootmiseks’. L. Tiik on külanime pidanud mugandiks isikunimest Gundemar, Gudhmar. Vrd Jootme1. – MK
EO: 118; KNAB; Rehepapp; SK I: 54; Tiik 1977: 286

Põlgaste-sse›, kohalikus pruugis Põlgastõ-heKanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas (Põlgaste mõis), 1627 Poelcks, 1685 Pöllecks Hoff, 1686 Pöllketzi Håff, 1782 Polluste mois, 1783 Pölluste Moisa; sks Pölks.  C2
Tänapäevasele Põlgaste külale on see nimi ametlikult pandud 1977, enne oli see Saia küla. XIX saj lõpus kujunes siin Põlgaste valla keskus. Põlgaste nimi pärineb Põlgaste mõisa kohast, millele XX saj keskpaiku anti uus nimi ↑Lahe. Mõis eraldati Krootusest 1652, kuid veel XVII saj lõpus oli ümber mõisapõldude säilinud neli talukohta. 1883. a kaardil on Põlgaste mõisal karjamõis nimega Pölluste praeguse Roosi küla kohal. Põllu-sõnaga samastuv nimevorm *Põlluste on nähtavasti tekkinud rahvaetümoloogia mõjul ja kasutusel olnud juba XVIII saj. Mõisa eel olnud küla algupärane nimi sisaldab siiski k-d ja selle päritolu on ebaselge. Häälikuliselt on kohane võrdlus Põlliku nimega, siin oleks põllik-tüvele liitunud külanimedele omane ste-kollektiivliide. 1686. a nimekuju saaks lugeda ehk *Põll(i)ketsi, mis võiks olla tähistanud Põlliku inimesi ja *põllik võis märkida kas isikut või tänapäeval tundmatut maaviljeluse mõistet. XVII saj kandis praeguse Põlgaste küla kant koos põhja pool orgu paikneva Lauri külaga Kannastõ või *Kanastõ nime (1627 Kannast, 1686 Cannast). Praeguse Põlgaste küla üks nimesid oli *Jõetagutse (1723 Jatausch, 1804 Götaotse). Selle all on mõistetud emakülast *Kanastõst teisel pool orgu ja Ahja jõe ülemjooksu paiknenud asustust. Mõnda juba XVII saj mainitud talurühma, nagu Tõlli, Saia, Pritsi, Kaska, on XX saj ka omaette külaks peetud, nt Saiakülä. Põlgaste osad on veel Kirbukülä ja 1977 liidetud Uiburindu. Vrd Lahe2, Lauri1, Põlliku, Terikeste. – ES
 EAA.308.2.88, L 1;  EAA.308.2.104, L 1; EAA.567.2.646:2, L 1p; EAA.1267.1.286:217, L 426;  EAA.3724.5.2832, L 1; Hupel 1774–1782: III, 277; Rev 1624/27 DL: 64; RGADA.274.1.174:476, L 469p

Saia-leKaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Pähkla mõis), 1592 Saya Matt, 1731 Saya Ado, 1826 Saia (kolm talu).  A4
Tõenäoliselt on küla nimetatud seal asuva Saia talu järgi. Saia talusid on mitmel pool Eestis, nende lähtekohaks on isikunimi Sai(a), mille L. Tiik on tuletanud mehenimest Jesaja. Vrd Saaremaal 1626 Sayapoeck Nellies.MK
SK I: 362–363

Saikla [`saikla] ‹`Saikla ~ -ssePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Tumala mõis), 1645 Saykul, Sayekull, Sayküll.  B2
Nimi võib sisaldada isikunime Sai(a), järelosa küla on lühenenud, andes -kla. Vrd Saia. – MK
Rehepapp; SK I: 363

Sindi viipenimi. Kohamärk sisaldab s-sõrmendit.
Sindi`Sinti ~ -sseTorlinn Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena, mõis, sks Zintenhof.  C1
Sindi on 1834 Saia ja Tõela küla maadel asutatud kalevivabriku juurde tekkinud asula, mis 1921 sai aleviks, 1938 linnaks. Linn on nime saanud Sindi mõisalt (praegu Paikuse alevi piires), mis kuulus alates orduajast Zinteni perekonnale, kuni XVII saj läks kroonule. Nimi pärineb omanikunimest. Varasem Saia küla (u 1500 Saia veski, 1638 Saya talu, 1715 Sayaküll, 1797 Saja küla) paiknes Sindi kirdeosas, Tõela küla (1797 Täla) edelaosas. Vrd Paikuse. – MK
BHO: 528, 693; EAA.567.3.161:16, L 15p; ENE-EE: VIII, 509; Mellin; Uustalu 1972: 267–268

Voose1 [`voose] ‹-leKosküla Harju maakonnas Anija vallas (Ravila mõis), 1241 Hohen (*Vosen), 1313 im dorf Wosele, 1566 Wosekulla, 1782 Wosla, 1796 Wosel (küla, kõrts).  B1
Põlisküla. L. Kettunen on nime võimalikuks lähtekohaks pakkunud sõna voos : voe ’aasta; aastane viljasaak’, oletatavat isikunime Voose (sellest võinuks tuleneda kohanimi *Voosla) ja ka sõna vohine : vohise, mille tähendust ta ei ole täpsustanud. 1977 liideti Voosega Mäeküla (endine Voose-Saunaküla, muutus 1920.–1930. a-tel omaette külaks), Jõe, Nirgu ja Ojaküla. Voose osadeks on ka endine Saia küla, mis tekkis Saia karjamõisa asundustaludeks jagamisel 1920. a-tel, ning Koodi (Mäeküla edelaotsa talud).TL
BHO: 688; EO: 197; Joh LCD: 366–367; KN; KNAB; Mellin; Troska 1987: 101

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur