[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sagadi ‹Sagadi ~ -sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas, mõis, sks Saggad, 1469 Saccadi (mõis ja küla), 1517 Saggad (mõis ja küla), 1586 Saggadt (mõis), 1699 Saggad (küla), 1732 Saggati (mõis), 1844 Saggat (küla, mõis), u 1900 Саггади (mõis).  C2
● E. Tarvel on arvanud, et küla on olemas olnud juba muinasajal, kuigi kirjalikesse allikatesse ilmub nii küla kui ka mõis alles 1469. Mõisa maadele rajati 1920. a-tel Sagadi asundus, mis 1977 liideti Sagadi külaga. Praegune Sagadi küla koosneb ajalooliselt eri aegadel tekkinud Sagadi-Väikekülast (lääneosas), Sagadi-Suurekülast (keskel) ja Sagadi-Altkülast (loodes). L. Kettunen on pakkunud, et nimi tuleb asustuse laadi tähistavast omadussõnast sage (paik on lage, talusid on hõredalt). E. Tarvel aga oletab, et nimi sisaldab muistset isikunime, mida tuleb ette ka nt kohanimedes Sakala, Sakla, Saka, sm Sakola. Liide -di võib olla mitmuse tunnus -de, sest perekonnanimedes esineb ka mitmuse omastavat vormi. P. Alvre toob Sakala nime juures välja, et selle sõnalisi vasteid on nähtud murdevormides sakas : sakad ’känd’, sakkama ’kände juurima’ ning nõnda seostuks nime teke viljeldava maaga. Ka Tarveli meelest jätab Sagadi maastik Põhja-Eesti kohta oma suurte taludega põlise kultuurmaistu mulje. XVI saj kuulus Sagadi-Väikeküla Uusküla mõisale ning kandis Uusküla nime. Uusküla mõis (hoff to Vsskül) rajati XV saj lõpus ning läks 1523 Sagadi valdusse, hääbudes XVI saj keskel. Sagadi mõisal oli kaks abimõisat, ↑Oandu samanimelises külas ja Paduri praeguses ↑Vila külas. Sagadi ja Tepelvälja piirile jäävad endise Soopõhja küla talud. Vrd Kakuvälja. – MA
Alvre 1985: 98; Bfl: I, 276, 841; EO: 18; KN; KNAB; LUB: XII, 636; Rev 1586: I, 30; Schmidt 1844; Tarvel 1983: 30–31, 45, 101–102