[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 5 artiklit

Saare1-le› = Lyckholm [`lükk`holm] ‹-i›, kohalikus pruugis Likkes(h)olm Noaküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas, mõis, sks Lückholm, 1627 Lykholm.  C3
Küla on esmakordselt mainitud rootsikeelse nimega 1627. Paik on olnud väike saar mandri ja Noarootsi vahelises väinas. 1627 asus külas kolm maaperet. 1662 ehitati sinna mõis, mis jõudis kuuluda mitmele suguvõsale, kuni 1773 läks von Rosenite perele. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Eestikeelne nimi lähtub sõnast saar. Rootsi nime lähtekohaks on pakutud sõna lycka, muinasrootsi lykkja ’tarastatud, aiaga piiratud’ + holm ’väike saar, kõrgendik, küngas’.MB, MK
Johansen 1951: 263; Lagman 1964: 48, 72, 101, 117; Russwurm 1855: I, 117–118; Tiberg 1951: 22–28

Saare2-leVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis), 1726 Sare Hannus, Sare Michel (talupojad Saulepi mõisa all), 1798 Sare (talu?), 1871 Saare (küla).  B2
1977–1997 oli Vaiste osa. Nimi pärineb talu- või lisanimest, küla paikneb kõrgendikul, mis võis kunagi olla saar. Lisanimena on Saare esinenud Helmkülas juba 1689 (Sare Andres).MK
EAA.1.2.941:1149, L 1136p; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 123; Schmidt 1871

Saare3-le›, rahvakeeles Salatski Võnküla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Piirissaare vallas, vn Жела́чек, Жала́чко, 1371 Жолч, Желч (küla), u 1866 Желачикъ.  B1
Vene asustusega küla, enne Eesti iseseisvumist kuulus Piirissaare Peterburi kubermangu poolele. Eestikeelne nimi on hiline (1923) moodustis venekeelse nime põhjal; vene Želatšek on ühtlasi Piirissaare enda ajalooline venekeelne nimi. On ka arvatud, et ürikutes on selle nimega tähistatud eeskätt Vene poolele kuulunud saare idaosa. Nime seletust vt ↑Piirissaare artiklist.PP
EVK; KNAB; Selart 1998: 51; Simm 1971b: 354; Vene TK 126; ÜAN

Saare4-le›, rahvakeeles varem ka Saare`päälne Puhküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Puhja vallas (Kavilda mõis), 1449 Sare, 1627 Sara Kuella, 1839 Saare.  A2
1977–1997 oli Vihavu küla osa. Küla paikneb kõrgemal kohal soode vahel. Sellest on saanud alguse ka kohanimi, vrd saar ’kõrgem ala soos’.EE
Bfl: I, 131; BHO: 522; KN; LGU: I, 308; Rev 1624/27 DL: 145; Rücker; Uuet 2002: 286

Saaremaa viipenimi. Kohanime tõlge, viiped „saar“ ja „maa“.
Saaremaa2 [saare`maa] ‹-le› = Saare maakondmaakond ja saar Lääne-Eestis.
Saaremaa on üks Eesti muinasmaakondi. XIII saj jagati ta Saare-Lääne piiskopkonna ja Saksa ordu vahel. 1559 läks Saaremaa Taani mõju alla ning 1570 oli muutunud ühtseks haldusüksuseks. 1645 läks ala Rootsile, 1710 Vene võimu alla, kuuludes hiljem maakonnana Liivimaa kubermangu. Maakonnad kaotati 1950, kui moodustati Kuressaare (1952. a-st Kingissepa) ja Orissaare rajoon, viimane liideti 1959. Maakonnad taastati 1990, sealhulgas taastus Saaremaa oma ajaloolistes piirides. Eestikeelse selge tähendussisuga väga vana kohanime Saaremaa esmamaining allikais on alles 1490 (Sarma), seevastu elanikunimetust Zareleyne, Sarelayne tuntakse juba XIII–XIV saj-st. Saart ennast on mainitud IX–XI saj vanaskandinaavia allikais kujul, millest tuntuim on Eysýsla, sellest arvatakse olevat kujunenud palju hilisem sks Ösel. Vanapõhja nimi oli kaheosaline: ey ’saar’ + sýsla (rootsi keeles hiljem syssla, taani keeles syssel) ’tegutsemine, töö, teenistus, amet, ametipiirkond (administratiivpiirkond, maakond)’. Juba C. Russwurm pidas vanapõhja nimekuju tõlkelaenuks eesti keelest, sealjuures nime järelosa vasteks sõnale maa. Sellega on ühinenud nii P. Johansen kui ka P. Ariste. Esimene neist on peamiselt sõna sýsla kasutuse ja põhjamaise tähenduse põhjal oletanud, et Saaremaa võis olla Norra võimkonna maksualune maakond. Siiski, nimetooria järgi oleks tõenäoliselt olnud võimatu kasutada tavalist tõlkevastet land, võttes arvesse, et läheduses oli veel üks suur saar Öland, mille nimi võis olla varasemast tuttav, ehkki esmamaining on alles a-st 1268. Kaks ühenimelist saart ei mahtunud lähestikku ja see võis tingida nimes sõnavaliku. Vanapõhja nimekuju järgi saab vaid nentida, et Läänemere selles piirkonnas on suuri saari nimetatud saaremaadeks: Ojamaa (Gotland), Öland, Saaremaa/Ösel. Ülipüüdlikud eestisõbrad on näinud saksa nimekujus Ösel eestikeelset sõna öösalu (Hiiumaa nimi Dagö oleks päevasalu või -saar). P. v. Buxhöwden on konstrueerinud koguni oese-ello ’ööseelu, öömaja, öökorter’, sest saarlastest mereröövlid ainult öösiti saarel olid. Ka M. J. Eisen on olnud varmas teiste fantaasiaid ümber jutustama: Hoosalu ’Hobusalu’ (V. Reiman), ö ’saar’ + sel ’sõel’ = ’saaresõel’ (J. W. L. von Luce), öösella. Läti keeles on saare nimi Sāmsala.MK
Ariste 1939: 81–82; Eisen 1920: 44; Eisen 1928: 381–382; ENE-EE: XII, 498–499; Johansen 1950: 95, 97–99, 107–108; SOL: 387

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur