[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 3 artiklit

Saarde1 [`saarde] ‹-sseSaakihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Saara, 1560 Zare.
Varem on arvatud, et XIII saj oli ala veel inimtühi, kuid uuemad arheoloogilised uuringud näitavad, et vähemalt Saarde ümbrus oli asustatud juba kiviajast. Kihelkond tekkis XVI saj keskpaiku. Algne kirik oli pühendatud pühale Katariinale. Kihelkond arvatakse nime saanud Saardes asuva vanima mõisa Jäärja saksakeelse nime Saarahof järgi, kirik on asunud selle mail, samuti on kihelkonna ala suuremalt jaolt madal, soo- ja metsarikas maa, kus elamud asuvad üksteisest eemal nagu saared meres, mille tõttu seal esineb rohkesti saare-lõpulisi talunimesid. Mõned nimeloolised seigad seovad ala ka Saaremaaga, näiteks saadu-lõpuliste kohanimede olemasolu.MK
BHO: 521; Pärnumaa 1930: 502–503; Pärnumaa 2010: 28

Saarde2 [`saarde] ‹`Saarde ~ -sseSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas, kirikumõis.  A1
1642 oli Saarde puukirik Jäärja (sks Saarahof) mõisa mail ja sai nime mõisa järgi. 1684 ehitati kivikirik Kilingi mõisa maadele, kuhu tekkis ka pastoraat ja hilisem küla (1690. a kaardil veel küla märgitud ei ole). Ametlikuks külaks sai Saarde 1977, enne seda kuulus tuumik Veneküla (Kilingi) alla. Nimi on pandud kiriku ja kirikumõisa järgi. Saarde küla piiresse jääb ka Kilingi mõis (sks Kurkund, ↑Kilingi-Nõmme). Saardega on 1977 liidetud Kurgoja (1815 Korkoja talu, 1970 Kurgoja-Raba), Palgimetsa (1970) ja Veneküla (? 1560 Fennekul, kutsutud ka mõisa järgi Kilingi või Mõisakülaks). 1930. a-tel on eraldi külad olnud Kandla (hiljem Kurgoja osa) ja Saunametsa (Kalita ja Saarde piiril). Vrd Saarde1. – MK
 EAA.1281.2.1, L 3, 4; EAA.1865.3.247/3:32, L 120p; EAN; KNAB; Pärnumaa 1930: 503–504; Stackelberg 1926: 166

Saarde3 [`saarde] ‹`Saarde ~ -sse›, kohalikus pruugis `Saarta-he›, kohalikus pruugis ajalooliselt `Saar`niita Vasküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vastseliina mõis), 1684 Sarnit Jörgen, 1688 Sarnit, 1782 Sarnitto, 1820 Saarnitta (küla), 1839 Sarnito, u 1920 Saarde.  B2
1688 oli kirjas juba kaks talu kokku nelja poolemehega. Viitkal olnud vanast asustuskeskusest veidi eraldi seisev küla on nime saanud loodusnime *Saarniit (’niit metsasaarega’) a-mitmuse kujust. Mitmuslik nimi Saarniidud on käinud perekondade kohta, kes selles paigas elasid; nimi on teisenenud järgmiselt: koht Saarniit › elanikud saarniidüq › Saarniita külä. Viimasest lühenenud Saarta on ametlikus pruugis muudetud Saardeks. Saardega on 1977 liidetud Joora küla.ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1865.2.141/2:3, L 3; EAA.1271.1.223:130, L 245; Eesti TK 42; Roslavlev 1976: lisa 1; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur