[KNR] Eesti kohanimeraamat

Halla ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ pääle› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Saaluse mõis), 1796 Halla Moisa, 1798 Hallamois, 1839 Altenhof, 1909 Allenhof.  A2
● Karjamõis ja endine asundusküla on Saaluse mõisa kõige esimene asukoht, mille vana nimi *Seevä (1561 Сельцо Сева, принадлежало Новгородскому мызнику Салуме Рейну) on säilinud mõisa ligidal paikneva kultuurheinamaa Seeväsuu nimes. XVII saj-st peale on tegemist olnud karjamõisaga (1684 Gamla Hofwet, Gambla Salis). Võiks arvata, et Halla nimi on kujunenud ümbertõlgendamiste ahelas Altenhof › Allenhof › Halla, kuid selle vastu räägib asjaolu, et nimekuju Hallamois on varasem kui a-algulised nimekujud saksa keeles. Tõenäoliselt sisaldab nimi lihtsalt sõna hall : halla ja võib olla motiveeritud mitmeti, näiteks asukohast madalal hallakartlikul maal. Vrd Uue-Saaluse. – ES
BAL: 701; EAA.1268.1.403:304, L 264p;  EAA.308.2.177, L 1;  EAA.308.2.178, L 1; Mellin; Rücker; Truusmann 1897a: 40

Holsta [`holsta] ‹`Holsta ~ -le› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Saaluse mõis), 1765 Holste Jakkab, 1796 Dorf Holsta, 1798 Holsta (kõrts), 1909 Holstakrug.  A2
● Hajatalu selles kohas kandis 1684 nime Wocke Peep. Voki lisanimi, mis esineb al 1638, on siit kohast praegusesse Voki külla üle kandunud. Holsta lisanimi ilmus allikatesse XVIII saj ja võib olla seotud kõrtsi asutamisega sellesse talurühma. Kõige tõenäolisemalt seostub nimi vene sõnaga холст ’lõuend’, vrd perekonnanimi Holstov. Teine võimalus on Saksa-Madalmaade perekonnanimi Holst, mis on tavaliselt saadud Holsteini päritolu näitavast lisanimest. Holstaga on 1977 liidetud Prandsumõtsa (Prantsumetsa) küla (Vas). – ES
BAL: 701; EAA.1268.1.401:115, L 110p; EAA.1268.1.403:289, L 250p;  EAA.308.2.178, L 1; Mellin; Unbegaun 1995: 155

Husari ‹Husari ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Lasva mõis), 1923 Husari k. ja rdt-jaam, 1926 Jänesmäe.  A1
● XIX saj lõpul ehitati Nõnova küla pikkade talukruntide otstesse kolm maja. Pärast Riia–Pihkva raudtee valmimist 1889 tehti siia sõjalise otstarbega harutee. Mägi, mille kohal raudtee paikneb sügavas kaevandis, oli ja on tuntud kui Jänesmägi. Veel Vene tsaaririigi ajal tehti ka peatus, mis Eesti Raudteeajaloo Seltsi andmetel on kandnud nimesid Разъезд №4 (pooljaam nr 4), Γуссар, Jänesemäe peatus, tänapäeval (kuni 2001) Husari. Nagu näha 1923. a nimekujust, sai venepärastatud nimest kohe eestipärane Husari, kuid ametlikuna tuli 1920. a-te keskel kasutusele loodusnimest moodustatud nimi Jänesmäe. 1930. a-tel vahetati peatusenimi tagasi. Siis rajati ka Husari jaama lähedale Husari tellisetehas, mis tegi kohanime tuntuks. Husari nime tekkelugu pole teada. Tõenäoliselt vahetati see Jänesmäe vastu sellepärast, et ei olnud peatuse kohas rahvapärase nimena tuntud. Nimi võib olla siia rännanud Võru mõisa Lehemetsa küla Husari talust, mis on juba 1872. a kaardil märgitud metsavahikohana (Гуссарь). Ka seal ei ole Husari kohanimi vana, vaid pärineb perekonnanimest Hussar. Seda nime on pandud Saaluse ja Viitina mõisas, nime algtähendus on ’husaar (ratsaväelane)’. – ES
EVK;  LVVA.6828.4.481, L 4; Võrumaa 1926: kaardid; Vene TK 42; ÜAN

Kaloga2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas, karjamõis (Vana-Saaluse mõis), 1684 Kallock Peep, 1688 Kallack Peedo, 1765 dorf Kalloka, 1886 Kalloga (talu), 1909 Kalloka (karjamõis).  A2
● Liideti 1977 Kündja külaga. Kaloga lisanimega talupoeg oli Saaluse mõisas olemas juba 1627 (Kalliga Mick). Võimalik, et sama meest mainiti 1638 isanimega Joharra Mick (vrd vn Jegor). Kindlalt samas paigas on talu ja väikeküla püsinud XVII saj lõpust. XIX saj lõpus rajati Kaloga ja Kanastõ talult äravõetud maadele Vana-Saaluse mõisa karjamõis, mille maad jagati 1920. a-tel asundustaludeks. Vrd Kaloga1. – ES
BAL: 703;  EAA.308.2.177, L 1; EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:120, L 115p;  EAA.2072.4.164, L 1; Rev 1624/27 DL: 87; Rev 1638 I: 178; Roslavlev 1976: 20

Kavadi järv Rõu – järv Võru maakonnas Rõuge vallas, 1630 Kiweste Jerw, 1638 Kywaste Jerw, Kywast Kylla, 1684 Kiwesck Jerw, XIX saj Kavati järv.  A2
● 1880 Uue-Saaluses kolmest järvest kokku paisutatud järve nimi esines varem järverühma põhjapoolsema järve nimena ja ühtlasi Saaluse mõisa eelkäijaks olnud küla nimena. 1627. a revisjon nimetab sama järve Pustacke, mis oli ka 1684 järve kaldal leiduva talu nimi. Tõenäoliselt on järv saanud nime ste-lõpulise vana külanime järgi. -ste ja -di (*Kivaste › Kavadi) vaheldumist esineb Lõuna-Eesti kohanimedes küll, kuid miks on nime alguses toimunud muutus *kiva- › kava-, jääb ebaselgeks. Mõisa laienemise tõttu kadunud küla esineb veel Mellini kaardil 1798 nime all Salusse. Kui küla algupärane nimi on olnud *Kivaste või *Kiveste, sisaldab see tõenäoliselt sõna kivi. Vrd Kiva. – ES
 EAA.308.2.177, L 1; Mellin; Rev 1624/27 DL: 86; Rev 1638 I: 176; Roslavlev 1976: lisa 3

Kelläri ‹-le› Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1684 Keller Pedo, 1765 Kelläre Hinno, 1796 Dorf Kellare.  A3
● Liideti 1977 Kõo külaga (Vas), praegu kuulub osaliselt ka Kündja küla piiresse. Saaluse mõisas on sama lisanimi XVII saj lõpul levinud kahes kohas, esiteks tulevases Uue-Saaluses (1684 lausa Keller Külla, ent 1688 antakse taas varem kasutatud Kifwaste külanimi) ja teiseks üksiku talu nimena mõisa kaguosas (Keller Pedo). Kelläri nimi pärineb saksa sõnast Keller ’kelder’, mis võib olla saanud talupoja lisanimeks saksakeelse isikunime kaudu. Talu järgi nime saanud Kelläri järve nimetavad XVII saj allikad teise nimega: 1627 Hannig, 1630 Kincke (ümberkirjutusviga?), 1684 Annick Siö. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:121, L 116p; EAA.1268.1.403:311, L 271p; Roslavlev 1976: lisa 3, 14

Kolodsi ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ›, kirjakeeles varem ka Kolotsi Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Saaluse mõis), 1627 Kollotz Peep, 1630 Kolies Peep, 1638 Kollisz Peep, 1684 Kallatz Külla, 1765 Dorf Kollotse.  A2
● Liideti 1977 Voki külaga. Talupoja lisanimi sai Kolodsi talude keskse asukoha tõttu juba XVII saj külanimeks, küla all loetleti siis ka ümbruskonna hajatalusid. Hiljem kinnistus Kolodsi talurühmal põhineva väikeküla nimeks. Nime päritolu pole selge. Kõige tõenäolisemalt on lähteks muistsel isikunimel põhineva lisanime Kol´o kollektiivliitega omadussõnavorm kol´one : kol´oste ~ kol´otsi. 1630. ja 1638. a kirjapildid on sarnased sellega, kuidas 1638. a küsitletud talupojad nimetasid Poola ajal, u 1615 Saalust valitsenud mõisnikku (Kullisz). Kolodsi lõunaosas on varem olnud Orava talud, mida on ajuti külaks peetud. Vrd Kolodavitsa. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:118, L 113p; Rev 1624/27 DL: 87; Rev 1638 I: 175, 178; Roslavlev 1976: lisa 2

Kündja [`kündja] ‹-le›, kohalikus pruugis Kündä ‹-le› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1627 Kindia Peter, 1630 Kynte Petter, 1638 Kinta Peter, 1684 Kinde Hinno, 1765 Dorf Kündä.  A2
● Saaluse mõisa talukoht on 1684. a kaardi järgi asunud praegusest küla tuumikust loode pool. Piirkonna keskuseks kujunes uude kohta viidud Kündä talu XIX saj lõpus, kui siin oli külakool ja meierei. Nime muutumine Kündäst (kirjas tavaliselt Künda) teise tähendusega Kündjaks on toimunud XX saj keskpaigas. Võimalik, et taustal oli kolhoosinimi. Kündä nime algne tähendus pole selge. Võiks oletada saksapärase eesnime mugandust, nt Günther › Kündä. Kirjapanekute põhjal näib i-line kuju algupärane (vrd perekonnanime Ginter). Ühendamine III vältes sõnakujuga kinnas : kinda on kahtlane, pigem võib siin-seal korduv talunimi Kinda olla samuti isikunime ümbertõlgendamise tulemus. Kündjaga on 1977 liidetud Andrimäe, ↑Kaloga, ↑Petrusõ ja osa ↑Kelläri külast. Kündja kandi pisikülade ja talurühmade vana ühist külanime pandi kirja erineval moel. 1561 on seda nimetatud vaid Piusa ülemjooksu külaks, 1585 ja 1588 esinesid nimekujud Juczi, Iuczi. Varem, 1561 veel ainult Vana-Saaluse kandi kohta käinud nimi Гестькюла oli hajatalusid ühendav nimi nüüd ka siin. Külanimi kordus 1638 (Hiestkulla). Nimi sisaldab sõna jõgi vanapärast, kuid setode häälduses tänapäevani kohatavat omastava kuju i˛u (kaks silpi), st *Iustõkülä (*Jõesteküla), *Iutsi(dõ). Hiljem esines see ainult möldrite ja muude talupoegade lisanimedes (1627 Just Peter Mühle, 1630 Juristo Hento, 1638 Juriste Hente oder Jurste Jürgen Mühle). Näib, et talupoja lisanimena tõlgendati see nimi ümber *Juuristuks. Esmamaining ja Hiestkulla võimaldavad ka tõlgendada lähteks juuksed (võru hiussõq). Algupärane tähendus on siiski „need, kes elavad jõe lähedal“. XVII saj tõrjus selle nime välja Alakülä nimi (1684 Allakülla), talupojad lisanimega Alla elasid siis tänapäeva Petrusõ külas. Vrd Petrusõ, Vana-Saaluse. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:120, L 115p; PA I: 5, 32; PTK I: 69; Rajandi 1966: 69; Rev 1624/27 DL: 86–87; Rev 1638 I: 176, 178; Roslavlev 1976: lisa 2–3; Truusmann 1897a: 40

Leevi ‹-le› Rõu – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas, mõis, sks Löweküll, 1525, 1534 Leinenküll, 1561 Дер. Левикелъ, 1588 Liewika, 1627 Lawakuell, 1638 Lewy külla, 1684 Leefwe Kylla, 1839 Löweküll.  B3
● Baltisaksa kohalookirjutus on võtnud seisukoha, et esmamainingute kirjapilt allikapublikatsioonis LGU on ekslik, p.o Lewenküll. Tartu piiskopi poolt väikesele läänimehele antud vana küla Võhandu jõe ääres kuulus XVII saj lahustükina Saaluse mõisa alla, sellest ka kihelkondlik kuuluvus. 1726 sai Leevist iseseisev mõis. Leevist, Vastse-Koiolast ja Palomõisast tekkinud asula kasv XX saj alguses tõi kaasa uue Leevi valla moodustamise 1938. a haldusreformis, vald kestis 1950. a-ni. 1920. a-tel tekkinud Leevi asundus muudeti 1977 külaks. Leevi nime saksakeelne kirjapilt hakkas esisilbi ö-d sisaldama alles XIX saj. Tõenäoliselt oli see ümbertõlgendus sõna Löwe ’lõvi’ alusel. Erandlikku 1588. a kirjapilti Liewika tuleb võrrelda Leevaku nime sama aja üleskirjutusega Lewaka. Nime päritolu pole selge. Kõige tõenäolisem on päritolu isikunimest, seda võiks näidada ka vana omastavalõpp -n nimekujus Lewenküll. Vrd keskaegseid isikunimesid Leve Meell, Leweles. Tõenäoliselt pole see isikunimi kokku viidav Vana Testamendi prohvetinimega Leevi, kuna küla võiks olla nime saanud enne ristiusu levikut. Nime saamine sõnast lööv ’savilööv, tellisetehas, suur hoone’ pole Leevi puhul üldse tõepärane. Leeviga liideti 1977 ↑Palomõisa (Palo küla). Leevi piiresse jääb ka endise Vastse-Koiola (sks Neu-Koiküll-Kirrumpäh) mõisa süda (Plv). Vrd Levala1. – ES
BHO: 320; EAA.308.2.178; LGU: II, 430, 714; PA I: 35; PTK I: 119; Rev 1624/27 DL: 84; Rev 1638 I: 178; Rücker; Stoebke 1964: 47; Truusmann 1897a: 39

Petrusõ [`petrusõ] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹`Petrustõ›, kirjakeeles varem ka Petruse Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1796 Pettrusse Jani Peter, 1839 Petrusse, 1886 Petruse.  A2
● Liideti 1977 Kündja külaga. Saaluse mõisa talurühma nimi võib olla alguse saanud juba 1627, kui siin elasid talupojad Just Peter ja Juergen (1638 Jurste Jürgen ja Peter). Petruse nime aluseks on eesnimi Petrus (Peetrus). Hajataludest koosnevat küla on XVI saj lõpus nimetatud *Jõesteks (Juczi, ↑Kündja), talupoja lisanimena on see ümber tõlgendatud *Juuristuks. XVII saj lõpus käibis Alakülä (Allakülla) nimi ja XVIII saj on külanimena kasutatud praegust Hindoala hajatalu nime. – ES
EAA.1268.1.403:317, L 277 p;  EAA.2072.4.164, L 1; EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:123, L 118; PA I: 32; Rev 1624/27 DL: 87; Rev 1638 I: 177; Rücker

Rauba ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ `Raupa› Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1765 Dorf Rauba, 1839 Raupa.  B2
● Liideti 1977 Jeedaskülaga. 1684. a kaardil on see Saaluse mõisa nurk veel asustamata. Samal ajal olid Haanjas juba olemas Roppa (Raupa) lisanimega peremehed, s.o tänased Rauba talud Kaloga ja Kaaratautsa külas. Vrd ka Raubatsi talud Koikkülas (Har). Külanime aluseks oleva lisanime algupära pole kindel, kuid kõige tõenäolisemalt tähistas see inimese päritolu Lätist Straupest (sks Roop, ee Raupa). Lisanime aluseks sobiks ka sks raufen ’kiskuma, katkuma, kisklema’ ja sellest saadud kaklejat tähistavad sõnad, nt Raufbold, kuid vastavaid sõnu pole eesti murretest laensõnadena fikseeritud. – ES
EAA.1268.1.401:115, L 110p; EAA.308.2.178; EAA.308.2.225; KNAB; Rücker

Rõuge2 [`rõuge] ‹`Rõuge ~ -sse›, kohalikus pruugis `Rõugõ ‹-he ~ -lõ› ~ `Rõugu Rõu – kihelkond ajaloolisel Võrumaal, sks Rauge, 1613 Reuda, Renda, 1627 Kirche Raug, 1638 Raugische Kirche, 1782 Raugo kihhelkund.
● Kihelkond tekkis muinasaegse ↑Walgatabalwe piirkonna lääneossa keskajal tõenäoliselt veidi varem kui XVI saj keskel. XVII saj alguses hõlmas see Rõuge (koos Nursiga), Kasaritsa, Rogosi, Saaluse, Sänna, Vana-Roosa (koos Krabiga), Viitina ja eraldi paikneva Pindi mõisa (Rogosiga samade omanike kaudu). Kihelkonda arvati ka osa Vastseliina linnusetalupoegi, s.o hilisem Haanja mõis. Sajandi keskel arvati Rõuge alla ka Tsooru talupojad. Kihelkonna nimi põhineb Rõuge mõisa nimel. XVII saj kirja pandud pärimuse kohaselt olid Rõuge mõisnik Kursell ja Viitina Holdtschuer esimese kihelkonnakiriku ehitajad, kirik ehitati Rõuge mõisa maale, sellest ka nimevalik. Vrd Rõuge1, Walgatabalwe. – ES
BHO: 490; Hupel 1774–1782: 258; Rev 1624/27 DL: 8; Rev 1638 I: 197; Stryk 1877: 264

Siksälä [`sikk‿sälä] ‹-sse ~ `külla›, kirjakeeles varem ka Siksali Vas – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Misso mõis), 1820 Siksällä (talu), u 1866 Сиксаль, 1909 Siksali.  B4
● XVII saj asustamata kohta oli 1820. a tekkinud Siksälä talu Misso küla all. XX saj oli küla kahe taluga, kummalgi oma veski Mustjärvest välja voolaval ojal: Siksälä veski ja Sika veski. Nimi tuleb Võrumaal levinud loodusnimest Sikksälg ’sika selg’ või Sikksälä mägi. Niimoodi on mõnikord nimetatud teravaharjalist mäeseljandikku või seljandike rida. Ka Antslas leidub Siksälämägi (Hauka kõrts = Siksälä kõrts), Saaluse mõisas (Rõu) oli kuni 1960. a-teni Siksali algkool. Millise mäe järgi täpselt on saadud Misso Siksälä nimi, pole teada. Siksälä küla oli 1977–1997 Hino küla osa. Küla paikneb muistsel asulakohal, kus on katkematult elatud I aastatuhandel ja keskajal, kuid mitte enam XVII saj. Tõenäoliselt kandis just see asula Pugola nime, vrd Hino järve vana nimi Pugola järv. Pugolast sai laiem küla ja kandi nimi (1561 Пупгала, 1630 Bockola kylla, 1684 Pugulla). Pugola on läänemeresoome la-lõpuline külanimi, mis võiks põhineda muinasaegsel isikunimel. Selle päritolu kohta ei saa midagi kindlat väita, kuna häälikukombinatsioon on rahvusvaheliselt levinud. Soome Pokela talunimesid peetakse Skandinaavia Puke, Bugge põhjal tekkinuteks, vastena vanasaksa Bucco, Bochild jt. Häälikuliselt sobivaid isikunimesid leidub ka balti ja slaavi keelte poolel. Teine vana kohanimi, millega saab Siksälät seostada, on *Kandala (1563 järve nimi Кандолъ, 1585–1588 Kandala vardjaskond, 1627 Kandella küla). See on läänemeresoomelik nimi, mille taga ei näi olevat isikunimi, vrd kand : kanna (võru kunds ’jalakand’, kands ’eseme kand’), sm kanta ’kand, millegi alus, lähtekoht’) ja maastikusõna kand : kannu. Vrd Hino järv, Kandle, Misso, Pupli. – ES
BAL: 672; EAA.1271.1.224:128, L687;  EAA.308.2.178, L 1; Roslavlev 1976: 18; Saar 2008: 143; Siliņš 1990: 265; Sukunimet 1992: 447; Stoebke 1964: 63; Truusmann 1897a: 40; Tupikov 2004: 325; Vene TK 126

Tõlija ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – paik Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas, kõrtsi- ja veskikoht Vana-Saaluse külas (Saaluse mõis), 1627 Telga Carsten, 1630 Tellia Kierstno Kifwi, 1638 Telliakersten, 1765 Dorf Dollija, Töllija.  B2
● Saaluse mõisa põline veskikoht Piusa ülemjooksul oli tuumikuks siin XVII saj tekkinud kolme poolemehe ja kõrtsiga külakesele. XIX saj säilis sellest vaid kõrtsikoht. Tõenäoliselt põhineb kohanimi talupoja lisanimel, mille päritolu pole teada. Vrd Tõlli1. – ES
EAA.1268.1.401:115, 117, L 110p, 112p;  EAA.308.2.178, L 1; Rev 1624/27 DL: 87; Rev 1638 I: 159, 176; Roslavlev 1976: lisa 3

Uue-Saaluse [uue-`saaluse] ‹-sse›, rahvakeeles Saalussõ ‹`Saalustõ› ~ `Vahtsõ-Saalussõ Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas, mõis, sks Salishof, 1540 Reinhold Salis, 1561 Салуме Рейну (daativ), 1563 мызника Салуша Рейна, 1798 Salishof.  A2
● Reinhold (ka Reinholt) Salis oli XVI saj Vastseliina linnusefoogt ja Tartu piiskop eraldas talle lääniks linnuse maid. Esialgne Saaluse mõis tekkis tänasesse Halla külla (1561 Сельцо Сева, принадлежало Новгородскому мызнику Салуме Рейну). XVII saj viidi peamõis üle praegusesse Vana-Saaluse külla (1684 Salishoff, Salitz Hoff), Hallale jäi vana mõis (1684 Gambla Salis, Gamla Hofwet). Pärast Põhjasõda viidi peamõis teist korda uude kohta, seekord külla, mille kohta XVII saj kasutati nimesid Kiwast ja Keller. Uue-Saaluseks hakati mõisat ja sellest 1920. a-tel kujunenud asundust nimetama XX saj, asundus muudeti külaks 1977. Rahvalikus kasutuses eksisteerib tänini peamõisa nimi Saalussõ ja Vana-Saaluse kohta kasutatav nimi Vanamõisa. Enne Uue-Saaluse mõisaks kujunemist olnud külanimi *Kiwast on muutununa säilinud ↑Kavadi järve nimes. Sama koha teine külanimi (1684 Keller Külla) pärineb talupoja lisanimest ja on tänapäevaks kinnistunud mõisa teises kandis ↑Kelläri talule ja järvele. Uue-Saaluse põhjapoolseid talusid tuntakse Sitasilla nime all, loodeosas on Tepomõtsa ja Kõrbjärvesaare (küla kuni 1977). Uue-Saalusega liideti 1977 Hääli ja Vanakao küla. – ES
BHO: 529; EAA.308.2.178;  EAA.308.2.177, L 1; LGU: II, 802; Rev 1638 I: 176; Rücker; Selart 2016: 72; Truusmann 1897a: 40

Vana-Saaluse [vana-`saaluse] ‹-sse›, kohalikus pruugis Vana-Saalussõ ‹`Vanna-`Saalustõ›, rahvakeeles ajalooliselt Vana‿`mõisa ‹-he› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas, mõis, sks Waldhof, 1627 Salitzmoysa, 1638 Salusz Moysa, 1684 Salishoff, 1688 Sahlitz Hoff, 1765 Wanna Moisa Jürri, 1796 Wannamois, 1839 Waldhof, 1886 Althof, 1939 Vana-Saaluse.  B2
● See on Saaluse mõisa teine asukoht kolmest järjestikusest, kus peamõis paiknes XVII saj ja XVIII saj alguses. Kui nimekiri 1684. a kaardil on pealkirjastatud Salitz Hoffe dito Gammall Hofwett, siis on vana mõisa all veel mõeldud Hallat. XVIII saj viidi mõis Vana-Saalusest ära, siin elasid talupojad ja kujunes karjamõis, mida Mellini kaart 1798 nimetab (ekslikult?) Neu Salis, st uueks Saaluse mõisaks, kuid eesti keeles ootuspäraselt Vanamõisaks (Wan̄amois). XIX saj anti karjamõisale saksa keeles uus nimi Waldhof ’metsmõis’, 1894. a sai sellest pärandi jagamisel omaette mõis, mille maadele tekkis 1920. a-tel asundusküla. Koha nimi enne Saaluse mõisa siia kolimist ei ole päris selge, ent võib oletada, et Piusa jõe järgi *Jõesteks sai nimetada kogu jõeäärset asustust tänapäeva Vana-Saalusest Kündja kandini. 1561 ja 1563 mainitud Гестькюла, Гестюгинъ, Гистюгелъ, Гестъсколя, Гистюля, Истягила märkis siis Vana-Saalust ja деревня на Пивже въ верховье Kündja kanti. Vana-Saaluse piiresse jääb ↑Tõlija kõrtsi- ja veskikoht. Vrd Halla, Kündja, Uue-Saaluse. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:119, L 114p; EAA.1268.1.403:307, L 268p;  EAA.2072.4.164, L 1; Eesti TK 50; Mellin; Rev 1624/27 DL: 86; Rev 1638 I: 175; Roslavlev 1976: 8–9, lisa 13; Rücker; Selart 2016: 72–74

Voki1 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Saaluse mõis), 1765 Wokki Johann, 1796 Dorf Wokki.  A2
● Voki ilmus Saaluse mõisa tühja hajatalu ehk puustuse nimena allikatesse XVII saj algupoolel, talu paiknes esialgu praeguse Holsta küla tuumiku kohal (1638 Wocky Pustus, 1684 Wocke Peep, 1688 Woike Peep). Voki talurühma hilisemas asukohas elas 1684. a veel Siidra Jüri (Sydra Jürri). Pole kindel, kas Voki nimi sisaldab algupäraselt sõna vokk tööriista tähenduses. Pigem oli selle laensõnalise nime andjal esemena silme ees kedervars, mis on ka keskalamsaksa sõna wocken algne tähendus. Võru sõna kistavars aga tähendab nii kedervart kui ka veskikivi võlli. Ühisjoon Voki algse asukoha Holsta ja Otepää khk Voki (Sihva küla osa) vahel on veskikoha olemasolu, ka muud Lõuna-Eesti Voki kohanimed esinevad väikeste vooluvete lähedal. Seos germaanipäraste isikunimedega on vähem tõenäoline kui Voka nimede puhul. Vokiga on pärast Teist maailmasõda üheks loetud Hirmu, Ihärde (Iharde) ja Kruuda küla, 1977 on liidetud ↑Abikülä (Kivikülä), Ando (Andu), ↑Kolodsi ja Viro küla. Praegu Voki küla alla liidetud väikekülade maa-ala on varem tuntud teise põlise külanime all, mille eri kirjapiltidest nähtub lõunaeestiline nimi *Hütsi või *Hüste ’süte’ (1544 Hutz, 1588 Heczi, 1638 V̈ste kulla, 1688 Häste kylla, 1765 Dorf Höste, Dorf Hüste). Veel on kogu tänase Voki kandi külanimena 1684. a kaardil kasutatud Kolodsi nime (Kallatz Külla). Vrd Kolodsi. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:112, 116, L 107p, 111p; EAA.1268.1.403:292, L 253p; Kluge 2002: Wocken; LGU: II, 852; PA I: 32; Rev 1638 I: 176; Roslavlev 1976: lisa 14; Truusmann 1897a: 40

Voki2 ‹-le› Ote – paik (küla) Valga maakonnas Otepää vallas (Pühajärve mõis), 1627 Wocki Peter, 1638 Woyke Peter, 1749–1762 Wokki Märt (talupojad), 1909 Wokki (endine karjamõis).  A2
● XVII saj on olnud Woeheste (1627) või Woytze (1638) küla, mille ainsa põlise taluna on märgitud Voki talu. Külanime varasem kuju on 1419 (wacken) Wodis. Voki kui paikkonna nimi on arenenud talunimest. Esimene teadaolev Voki talu peremees Peeter on tulnud Vastseliinast. Võimalik, et ta tuli Saaluse mõisa Voki külast ja tõi oma lisanime sealt kaasa. Nimi võib olla seotud tööriistaga vokk, aga see võib olla ka mingit muud päritolu. Praegu on Voki ametlikult Sihva küla osa, moodustades selle lääneosa. Vrd Sihva, Voki1. – MF
BAL: 614; EAA.1260.1.9:151, L 152p; ENE: VIII, 462–463; LGU: I, 207; Rev 1624/27 DL: 114; Rev 1638 I: 58

Voki-Tamme ‹-le›, kohalikus pruugis Tammõ ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Lasva mõis), 1684 Wåka Hans, 1688 Wocka Paap, Kallijerfwi od. Wocki Hinno, 1820 Wokki (küla), 1839 Wokki, u 1900 Тамме, 1923 Tamme.  A1
● Lasva mõisa Voki küla nimi asendus XIX saj jooksul Tamme nimega. Voki-Tamme ühendnime (Wokki-Tamme) võib kohata XIX saj talukaartidel, 1997 ennistati see ametlikuks külanimeks. Vanem nimeosa Voki pärineb talupoja lisanimest. 1684 oli praeguse küla kohal üks hajatalu poolemeestega Wåka Hans ja Tilka Papp. 1688 oli vana, nüüd Voka Paabuks nimetatud koha lähedusse asutatud uus talu, kus elas juba Voki Hino. On küll usutavam, et ta on saanud Voki lisanime siit, st Voka nimest ja mitte Saaluse mõisast. Kuid nagu muudegi Voki nimede puhul leidub läheduses vooluvett ja veskikoht Iskna jõel (XVII saj revisjonides mainimata). Tammeveski nimel, mis oli ametlik 1977–1997, pole selle detailiga seost. Rahvapärimuse kohaselt läksid 1960. a-tel bussipeatuste sildid vahetusse: silt „Tamme veski“ toodi Orava valla Tamme veski kõrvalt siia ning silt „Tamme“ viidi Tamme veski juurde. Vrd Lasva, Tammsaare, Voki1. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1271.1.225:165, L 1247; Roslavlev 1976: l 6; Rücker; Vene TK 42; ÜAN