[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Süvahavva [süvahavva] ‹-le›, kohalikus pruugis Süvähavva-lõRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Palo mõis), 1582 Szuiahaud, Hlubokie, 1592 Siuachaud, 1625 Sywa hauda, 1686 Seffwehaudakylla, 1798 Süwwahawa.  B2
Põline küla on saanud nime selle järgi, et seda poolitav Võhandu jõgi voolab küla kohal eriti sügavas, kitsas ja järsunõlvalises orus. Nimi koosneb sõnadest süvä ’sügav’ ja haud ’auk, lohk’. Nooremates Võrumaa kohanimedes on sama motiivi väljendatud nimega Süväoro. 1582. a Poola revisjonis on Süvahavva nime ka tõlgitud: Hlubokie ’sügavad’. Süvahavva külaosad on põhja pool jõge Mustaots ja Mähäots ning lõuna pool Ülejõe. Tänapäeva omaette külad Sarvemäe, Soohara ja Vareste on tekkinud Süvahavva küla osadena.ES
EAA.567.3.190:6, L 5p; EAA.308.2.104; Eesti PK 20; Mellin; PA I: 93; PA II: 434

Süvalepa [süvalepa] ‹-`leppa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Süvalõpe Palküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Palamuse vallas (Kudina mõis), 1447 Suwelep, 1582 Soialiep, 1601 Soyalep, 1739 Siwwalöpp.  C2
Kuni 1667 oli Kaarepere mõisa järgi. L. Kettunen seostas nime algusosa kas sõnadega süva ’sügav’ või suvi, järelosa sõnaga lõpp : lõpe ’lahesopp, väike laht’. V. Pall peab tähenduslikult usutavamaks seost süva + lõpp, märkides, et lõpp ja lepp on nimedes sageli segunenud ning lõpele osutab 1739. a nimekuju.PP
EO: 107; PA I: 103; PTK I: 231; PTMT: I, 8

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur