[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lalsi ‹`Lalsi ~ -sse ~ -le› KJn – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Kolga-Jaani vallas (Võisiku mõis), 1584 Lales (küla), 1601, 1638, 1795 Lallast, 1797 Lalsi.  B1
● Tänapäeval si-lõpuline külanimi on lähtunud isikunime Lall mitmuslikust vormist. Lall on kas muistne eesti mehenimi või lastekeelne mugand mehenimest Laurentius. Lalsi keskmest veidi läänes on endine hingemaaliste osa Kelmiküla. Lalsiga on 1977 liidetud Rõika (1797 Reika oder Kathrin, 1855–1859 Катарина, Рэйка, u 1900 Катарина (Рыйка)). Vrd Meleski. – MK
 EAA.298.2.71, L 9; EAA.1865.3.203/1:49, L 49; EAN; Eisen 1917a: 20–23; KN; KNAB; Mellin; PA IV: 30; Rajandi 1966: 103–104; Rev 1601: 42; Rev 1638 II: 154

Meleski ‹Meleski ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Rõika-Meleski KJn – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Kolga-Jaani vallas (Võisiku mõis), 1855–1859 Лизета Меллиски, u 1900 Лизета (Мелески).  C1
● XVIII saj lõpus tekkis Lätkalu küla maadele Meleski vabrikuasula. 1796 alustas tööd Meleski klaasikoda (sks Lisette Võisiku mõisa omaniku von Bocki tütre järgi). See kuulus algselt Rõika-Meleski klaasivabrikule (1797 Reika oder Kathrin ja Lisette Spiegel Hütte), mille asutas Anton Christian Friedrich Amelung. Amelungid olid ka vabriku omanikud. Võimalik, et Meleski on mugandus sellest perekonnanimest, näiteks venekeelsest omadussõnalisest kujust. Teine võimalus on, et Meleski nimi lähtub mõnest varasemast kohanimest, mille kohta andmed praegu puuduvad. Seevastu Rõika nimi esines talupoja lisanimena juba XVII saj. Vrd Lalsi. – MK
BHO: 199;  EAA.298.2.71, L 9; ENE-EE: VI, 254–255; KNAB

Rõikoja [`rõik‿oja] Ran – jõgi Tartu maakonnas Elva vallas.  C3
● Suubub Kulli külas Koke ojja. Liitsõnaline kohanimi sisaldab taimenimetust rõigas : rõika ja põhisõna oja. Tegu on suhteliselt lühikese jõega (pikkus 6 km). – EE
EJOK 1986: 12