[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ruusa ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ›, rahvakeeles ka Ruusa `mõisa ‹-he› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas (Toolamaa mõis), 1625 Krusa Moisio By, 1627 Krusa Moysa, 1670 Krusa Moysa Mert, 1731 Rusa moise Marcus, 1738 Rusamoisa Peep, Pedo, 1822 Rusa Hof (mõis), 1859 Hoflage Rusa.  B1
● XVI saj olemas olnud väikemõisast sai XVII saj tavaline kolme-nelja peremehega küla. XVIII saj lõpul muudeti see uuesti kõigepealt Räpina mõisa karjamõisaks ja 1800. a päranduse jagamisel faktiliselt omaette mõisaks. Juriidiliselt iseseisvaks sai mõis Ruusa nime all 1833. Umbes samal ajal viidi peamõis üle Ruusalt Toolamaale, järgnevatel kümnenditel vahetus järk-järgult ka mõisa ja mõisavalla kõige kasutatavam nimi. Enne 1906. a oli Ruusa karjamõis Toolamaa mõisamaadest lahutatud ja suurtaluna maha müüdud. Tänu sellele jäi Ruusa 1920. a-tel asundustaludeks jagamata. Pärast Teist maailmasõda asutati Ruusale sovhoos ja see arenes suuremaks keskusasulaks. 1970. a-tel oli Ruusa asundus, al 1977 küla. Ruusa nimi pärineb mõisa valdajalt XVII saj alguses (1627 Hanss Kruss). 1630 on kirjutatud, et kohta kutsutakse Krusa Moyse, sest siin elas enne Liivi sõda „vaene sakslane Kruss“. Ilmselt varsti pärast seda liideti tema valdus Räpinaga. Kohanimi sarnastus võrukeelse sõnakujuga ruus ’kruus’ hiljemalt XVIII saj alguses. Ruusa edelaosa kannab Tsungli nime. – ES
EAA.567.3.190:6, 58, L 5p, 56p; EAA.567.3.191:14, L 14p; EAA.1269.1.796:221, L 534; EAA.2469.1.762; Rev 1624/27 DL: 67, 72; Roslavlev 1975: 7, 26, 28; Stryk 1877: 260–262