[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Ruunamõisa [ruuna`mõisa] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles varem Ruuna asundus Räppaik Põlva maakonnas Räpina vallas, karjamõis (Veriora mõis), 1738 Sabolli Runa Mick, 1782 Runa Adame Peter, Runa Adam Johann, 1805 Runa Michell, u 1866 Руна (küla), 1871 Runa (küla), 1885 Hoflage Runa, Runakülla u. Silakülla.  C2
Ruunamõisa, ametlikult Ruuna asundus, liideti Pindi külaga 1977. Koht Pääsna küla maade põhjaosas oli taludega asustatud juba XVII saj lõpupoolel. XVIII saj tuli Ruuna lisanimi kasutusele Pääsna külas. Võimalik, et seda nime kandev talupoeg elaski Ruunamõisas. Ruuna küla oli veel olemas XIX saj mõisakaartidel. Rahvapäraselt tunti siin kahte küla, Ruuna ehk Ruunamõisa ja Siila. 1880. a paiku mõisastati mõlema küla maad. Ruunamõisa oli lühikest aega Veriora karjamõis, kuid müüdi juba enne 1909. a maha 200-hektarilise suurtaluna. Ruuna lisanimi tuleb tõenäoliselt loomanimetusest. Nimevalikut võis mõjutada paiknemine vanema mõisakoha Ruusa piiril, seos RuusaRuuna võis tunduda vähemtähtsa koha nime saamisel iseloomulikuna. Teine võimalus on eesnime Pruuna (‹ Bruno) lühenemine kujule *Ruuna, vrd sm samalähtesed Ruuno, Ruune.ES
BAL: 687; EAA.567.3.191:13, L 13p; EAA.1865.2.70/3:22, L 21p; EAA.567.2.758:2, L 1p; EAA.1269.1.797:269, L 602;  EAA.2486.3.266, L 30; EAA.308.2.103; Vene TK 126; Vilkuna 2003: 47

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur