[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ruu ‹-sse› Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Jägala mõis), 1241 Rutæ, 1249 Ruts, 1537 Rudde, 1541 Rudu, 1637 Ruukülla.  B3
● 1249 läänistati küla Tallinna piiskopile Thorkillile. 1281 oli Ruu koos Jägalaga Tallinna piiskopi mõis. 1560 kinnitas piiskop külast 4 adramaa ülemineku Gerdt Schüttele, kelle kohta 1555 öeldi, et ta on Joalt. Ülejäänud kolm talu kuulusid 1565. a andmetel endiste piiskopi valdustena Rootsi kroonile. 1623 vahetasid Gerhard Schütte ja Jakob de la Gardie omavahel maid ja Ruu küla läks Jägala mõisa alla. 1837 on Ruu mainitud karjamõisana (Ruu), suhteliselt väike küla kadus paarikümne aasta pärast ning tekkis uuesti XIX saj lõpuks karjamõisast põhja. Külanimi lühenes XVII saj ühesilbiliseks ja nagu sellistel nimedel tavaline, liitus sellega -küla. L. Kettunen arvab, et nimi on algselt olnud *Rutto (rutt : rutu), millest ehk tulenes *Rudu, viimasest omakorda Ruuküla. Ta peab seda vanaks isikunimeks. Ruu külaga liideti 1977 Joa küla, viimase nimi kandus üle ↑Jägala-Joale. Ruu piires asub endine Kääniku mõis (sks Känick, 1798 Kenik), mis eraldati Kodasoost 1702. Sisuliselt oli see al 1769 Kodasoo kõrvalmõis ja praktiliselt karjamõisa staatuses. – MJ
BHO: 516; EM: 58; EO: 189; Joh LCD: 582–583; Jõelähtme 2010: 163, 180–181, 208–209; KNAB; LCD: 45v; Mellin; Vilbaste 1949: 413