[KNR] Eesti kohanimeraamat

Rummu1 ‹-le› HMd – alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Vasalemma vallas (Vasalemma mõis).  A1
● 1782 kuulusid Kloostri mõisa alla Rummo Ado, Rummo Matz, hofs Schuster ja Rummo Hans. Rummu talu nimi sai aluseks XIX saj lõpul tekkinud asula nimele, mida algul nimetati mõisakuuluvuse järgi Vasalemma külaks (u 1866 Вазалемъ). 1930. a-tel tuli juba kasutusele Rummu nimi (esineb nimekirjas 1939). Külla ehitatud vanglat ümbritsenud asula nimetati pärast Teist maailmasõda Rummu asundiks. 1977 liideti Rummu asund ja küla ametlikult alevikuks. Vrd Rummu3. – MK
BHO: 518; EAA.1864.2.IV-2:625, 626, L 612, 612p; ERA.14.2.713 (Kloostri vallavalitsuse kiri 20. XII 1938); Uuet 2002: 89; Vene TK 126

Rummu2 ‹`Rummu› Jõe – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas, mõis, sks Rumm, 1241 Rung, 1415 Runge (küla), 1494 Runge (mõis), 1632 Rum, 1693 Rumm.  B3
● Põlisküla, kuhu a-ks 1494 oli rajatud mõis. Hiljem küla kadus allikaist. Administratiivselt on kuulunud kord Jõelähtme, kord Kuusalu khk alla (nt 1241, 1689). Jõelähtmesse kuuluvana asetseb Rummu sopina Kuusalu khk sees. Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1977 Kodasooga, taastati 1997 külana. Rummu-nimelisi külasid on Eestis mitmeid. Siinne küla on tõenäoliselt saanud nime ümmarguse järve järgi, kuid problemaatiline on siiski see, et kuni XVII saj-ni on küla või mõisa nimeks Rung(e). – MJ
 EAA.1.2.C-I-10; ENE-EE: VIII, 243–244; Joh LCD: 581–582; LCD: 46v

Rummu3 ‹`Rummu ~ -sse ~ -le› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Võnnu mõis), 1913 Руммо (küla), 1923 Rummu.  A4
● 1977–1997 oli Üsse küla osa. Küla on tekkinud arvatavasti XIX saj II poolel, kui Võnnu mõis laskis ehitada majad oma teomeestele, kes said 9 vakamaad maad ning pidid kolm päeva nädalas mõisas tööl käima. Külanime lähtekohaks võib olla rumm : rummu ’asja, eseme jämedam ümmargune osa, toru’. Mainitagu, et eesti Rummu nimed võivad olla eri päritolu. Sellenimelisi külasid leidub mujalgi, kuid tavaliselt on Rummu talude nimi. Ridalast ei ole siiski Rummu talu registreeritud. – MK
EMSK; EVK; KNAB; SK I: 351; ÜAN

Rummu4 [rummu, kohalikus pruugis `rummu] ‹`Rummu› Jõe – paik (küla) Harju maakonnas Viimsi vallas (Viimsi mõis), 1436 Cristnis, 1541 Cristnisz, 1556 Kritzma, 1589 Ristma, 1602 Rom Peter und Jacob (isikunimi).  B2
● Liideti 1977, praegu kuulub põhiosas Pringi küla alla, väiksem põhjaosa Püünsi küla alla. Nimi on algselt olnud *Ristmaa. Eestikeelsele maa-osale vastab alamsaksa -nis ’neem, maanina’. A. Viidase arvates on nimi tekkinud kalmistu järgi, mis asub külas ning on oma asendilt Viimsi poolsaare läänekalda külade keskel. XVII saj algul muutus nimi Rummuks. Küla kaks talupoega on ilmselt siia tulnud mujalt, võimalik et Kodasoo lähedalt Rummu mõisast. P. Ariste on kirja pannud kohalike teate, et Rummu elanikud pärinevad Kolgast, st Kuusalust. – MJ
Ariste 1940: 8–9; Johansen 1951: 183; Viidas 1992: 92–93