[KNR] Eesti kohanimeraamat

Roela [`roela] ‹`Roela ~ -sse› VJg – alevik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, mõis, sks Ruil, 1241 Roilæ (küla), 1345 Royele (küla), 1453 Rogell (küla ja mõis).  B2
● Mellini kaardil 1796 on mõis (Ruil) ja sellest lõunas küla (Roila). Mõis on rajatud XV saj muinasküla (1241 Uettærokæ) kohale. 1930. a-tel Viru-Roela alevik, hiljem Roela asund, al 1977 alevik. Roela nimega on L. Kettunen võrrelnud sõna roe : rooja ’mustus, sõnnik’ (sm ruoja), mis võis olla ka sõimusõna. Roela aleviku osad on Roela-Allküla lõunas ja Roela-Teeääre põhjas, enne 1977. a olid need omaette külad. Roela-Allküla idaosa üle oja kannab Roela-Ülejõe nime. Roela ja Rünga piiril on Risuale, endine popsiküla. – MK
EO: 82; Johansen 1932: 9; Joh LCD: 578; KNAB

Ruila [`ruila] ‹`Ruila ~ -sse› Hag – küla Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Kernu vallas, mõis, sks Ruil, 1241 Rughæl, 1322 Ruggiele, 1425 Ruggell, 1570 Ruyel.  B2
● Küla on mainitud 1241, mõisat 1417; küla hävis XV saj. 1920. a-test asundus, 1937 nimetati Mäe külaks, ent hiljem oli taas Ruila asundus, 1977. a-st küla. Nimi näib olevat sama päritolu Roela nimega, ehk on seotud sõnaga roe : rooja + la-liide (L. Kettunen). 1977 liideti Ruilaga kirdepiiril asuv Aruküla (nimetatud ka Ruila-Saksaru külaks), mis oli kujunenud omaette külaks 1920.–1930. a-tel. Mõisast läänes olevat taluderühma nimetatakse Uuemõisaks (1930. a-tel ka Mõisakülaks), nimi tuleb omaaegse Ruila mõisa karjamõisa (sks Neuhof, Niehof) nimest. – PP
Bfl: II, 795; Eesti TK 50; EO: 82; ERA.14.2.713 (Kernu vallavalitsuse kiri 17. II 1939 nr 28/611); Joh LCD: 580–581; LCD: 43v