[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ruhingu ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Ruhiku ‹-lõ, -n› Urv – küla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas, karjamõis (Urvaste mõis), 1688 Röichiko Tomas, 1722 Ruhiko Hinn, 1724 Ruhiko Han, 1752 Ruhhiko Jaak, 1762 Ruhhigo Jakkab, 1798 Ruhhik (karjamõis), 1909 Ruhingo.  B3
● Kuni 1761. a-ni on Ruhingu hajatalu ja sellest jagunenud talud kuulunud Vaabina mõisa alla. Ka 1685. a kaart näitab, et mõisapiir jookseb keset tänast Ruhingu tuumikut ja asustus on esmalt tekkinud Vaabina poolele, kuid siis ka Urvaste poolele. 1761 müüdi kõik talud Urvastele ära. XVIII saj lõpus tehti väikese küla asemele karjamõis. 1920. a-tel jagati see asundustaludeks, 1977 liideti kogu Urvaste mõisa asundus (↑Urvastemõisa) Ruhingu küla nime alla. Nimi Ruhik käib ka metsa kohta, mis jääb Urvastemõisa ja Kärgula vahele. Tõenäoliselt ongi metsanimi olemas olnud enne ääremaatalude tekkimist. Selle tähendus on ebaselge, vrd metsased orud Ruhenidsõorg (Kan) ja Rauhtja (Plv), külanimed Rohe (Lai) ja Ruhve (Pöi). Ruhinguga on 1977 liidetud Hansi (1937, nimetatud karjamõisa järgi, ajalookirjanduses ka vigase ümberkirjutusega Antri) ja Lutika-Piidsa (1970 Lutika-Piitsa). Viimane koosneb õieti kahest poolest: Piidsakülä ja Lutikaliin. Mõisasüda (↑Urvastemõisa) jäi enne 1977. a Hansi piiresse. – ES
BAL: 654; BHO: 517;  EAA.308.2.104, L 1; EAA.1270.2.1:11, 13, L 10p, 12p; EAA.1270.2.2:136, L 136; EAA.1270.1.264:91, L 91;  EAA.308.2.88, L 1; Mellin