[KNR] Eesti kohanimeraamat

Rosma [`rosma] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas (Timo mõis, Vastse-Koiola mõis), 1627 Rossme Jann, Rostma (veski), 1638 Roszma Kywi (veski), u 1685 Rosma kÿlla, 1757 Rosma, 1798 Roosma Fl. (jõgi).  A2
● Külanimi esineb esmalt talupoja lisanime ja veskinimena. XVII saj alguses loetleti seda kohta Sooküla all, hiljem vahel Metste all. Tõenäoliselt ongi tegemist esialgse veski- ja ojanimega. Kahtlemisi võib selles ära tunda sõna rossõq : `rostõ (~ `rossõ), mis tähendab roostet ja mis on võinud kohanimes siirduda keeleajalooliselt me(n)-lõpulisse omastava käände tüüpi *rosteme(n) (vrd kaste : kastme). Roostele viitamine on oja- ja veskinime puhul küllalt tavaline, tähele panna tasub ka kahe veski üheskoos nimetamist XVII saj allikates: Rosma ja Rauga Kywi, Rawakywi (*Rauakivi?). Nimeseletus oleks pädev, kui õnnestuks näidata, et algselt me(n)-lõpuline nimi on siirdunud ma- lõpuliste tüüpi mõne teise nime nagu Kiuma eeskujul. Teine võimalus on, et nimes sisaldub liitsõna roost + mäe ’roostemäe’, kuid seda ei saa kirjalike allikate põhjal tõendada. Kolmandaks võivad nimed Rosma, Kiuma jt kuuluda vanasse, seletuseta jäävasse kohanimetüüpi. Rosmaga on 1977 liidetud ↑Sooküla. Vrd Kiumamõisa. – ES
EAA.308.6.332:2, L 1p; EAA.3147.1.172:134, L 119p; Mellin; Rev 1624/27 DL: 56–57; Rev 1638 I: 128