[KNR] Eesti kohanimeraamat

Rootsi1 ‹-le›, kirjakeeles varem ka Rootsiküla Rei – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Reigi kirikumõis), 1844 Rotsi.  C1
● 1977–1997 oli ametlikult Pihla küla osa. Kuulus varem Reigi küla alla, Rootsi nime sai alles pärast 1781. a Reigi rootslaste ümberasustamist Ukrainasse. – MK
EAN; HK: 213; KNAB

Rootsi2 ‹-le› Kir – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Kasari mõis), 1525 Rosskull, 1564 Roitzi, 1565 Rozßi by, 1798 Rootzikül.  C3
● Oli 1977–2014 liidetud Seira külaga. Küla kuulus XVI saj Lihula kloostrile, külas oli talu nimega Rotze Oleve. Nimi on saadud rootslaste järgi. – MK
EAA.1.2.932:12, 37, L 10, 32p; Johansen 1951: 291; Mellin

Rootsi3 ‹`Rootsi ~ -sse› Hag – küla Rapla maakonnas Kohila vallas (Tohisoo mõis), 1867 Rotsi (karjamõis).  A2
● Tohisoo maal asunud edelapoolsetest taludest 1920. a-tel moodustunud küla on nime saanud endise Rootsi karjamõisa järgi. Karjamõis on tekkinud arvatavasti XIX saj II poolel. 1977–1998 oli Aandu küla osa. Rahvapärimus seostab nime tekke Rootsist toodud asukatega, koha peal on tuntud ka kohanimed Rootsimägi ja Rootsilinna park, vana sõjalinn. – PP
 EAA.3724.4.319, L 1; KM: ERA, MD 483 (4) – 2004; KN; KNAB; Vene TK 42

Rootsi4 ‹-le› LNg – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Oru mõis), 1565 Swedessche Sosall, 1798 Rootzi Sosal, 1844 Rotsisosal.  A3
● 1977 liidetud Soolu külaga. Varasem Rootsi-Soosalu küla, hiljemalt XVI saj eraldatud omaette külaks. Küla idaosa nimetatakse Lillekülaks. Vrd Oru3, Soolu. – MK
EAA.1.2.941:663, 665, L 652p, 654p; Johansen 1951: 252, 261; Schmidt 1844