[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Roodu-leJõhküla Ida-Viru maakonnas Toila vallas, kuni 2017 Kohtla vallas (Kohtla mõis), 1712 Roddo Michel, Roddo Jörry (talupojad Kohtla mõisas), 1716 Rodo Michel, Rodo Hinn (talupojad Kohtla mõisas), 1871 Rodo (küla), 1913 Родо (asula).  A3
Külana uuesti nimekirjas 1970. Nimega on P. Johansen samastanud kirjapaneku a-st 1373 (wo das Flüsschen [dat Syp] abwährts geht bis in Rote). On väike võimalus, et kirjapanekus pole tegemist jõenimega, nagu „Brieflade“ register, Johansen ja Balti kohaleksikon (BHO) oletavad, vaid küla nimega, kust jõgi läbi voolab. Roodu ehk Kohtla jõge on kindlasti mainitud 1549 (Rottischer Bach) ja 1536 on mainitud veskit, mis asus ilmselt samal jõel kohas, kus ta ühineb Purtse jõega (Radogegghe). Johansen on käsitlenud jõenime ühenduses Lüganuse ja Kohtla vahel Purtse jõest idas asunud muinasküla nimega (1241 Rodickæ). Küla nimi esines viimati Lüganusel XVII saj lisanimena (Rodicka Hans). Praegune Roodu küla on tõenäoliselt pärinud oma nime jõenimest, mis omakorda oli vist mõjutatud muinasküla nimest. Viimasele on L. Kettunen oletamisi vasteks toonud rood : roou, roo (root : roodu) ’roots(u)’. Tuletise *Roodiku puhul oletab ta isikunime. Vrd roodikas ’roigas’. Tähelepanuväärselt 1583. a kirjapanek külanimest ongi Royka, vrd 1427 mõisana Rodeke.MK
BHO: 507; EAA.3.1.451:231, L 164p; EO: 21; Joh LCD: 577; LUB: VII, 627; Schmidt 1871; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur