[KNR] Eesti kohanimeraamat

Risti1 ‹-le› Kul – alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Koluvere mõis), 1871 Post St. Risti.  C4
● Risti alevik asub teeristis, kust Tallinna–Haapsalu maanteelt keerab haru Virtsu ja Pärnu peale. Teeristis asus hobupostijaam, hiljem raudteejaam, mille ümber tekkis alevik XX saj algul. – MK
BHO: 505

Risti2 ‹-le› Ris – kihelkond ajaloolisel Harjumaal, rts Kors, sks Kreuz.
● Muinasajal kuulus praegune Risti khk ala Revala maakonna Vomentakæ kihelkonna alla, XIII saj Keila kihelkonda. 1503 on mainitud püha risti kabelit Kullenzall, kirik võib olla ehitatud pärast seda. XVII saj algusest kuni 1870. a-ni oli praegune Risti Harju-Madise khk all, kuid 1638–1710 oli Ristil oma vaimulik. Nõva kant, mis varem kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti Ristiga 1653. Iseseisev kihelkond on Risti al 1870. 1870–1897 allusid Ristile kiriklikult ka Pakri saared. Kirikuehitust alustati XIV saj Padise kloostri kabelina, põhiosas aga ehitati XV saj. Kihelkond on nime saanud Püha Risti kiriku järgi, mis asub Harju-Ristil (kuni 1977. a-ni Kirikküla). Keskajast peale elas Risti khk-s rannarootslasi. Vrd Harju-Risti. – MK
BHO: 261; ENE-EE: VIII, 157; Põldmäe 1993: 17

Risti3 ‹-le› Rei – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Kõrgessaare mõis), 1834 Risti Johann, 1923 Risti.  A1
● Risti liideti ilmselt juba 1930. a-tel naaberküladega, 1970. a-tel oli ta Koidma osa. Taastati omaette külana 1997. Risti lisanimi esineb Hiiumaal Emmaste khk-s juba XVI saj. Hiljem on mitmel pool ka hiliseid Risti talusid. Arvatavasti on külanimi lähtunud talupoja lisanimest, mis võib pärineda Emmaste khk-st. Risti idaosas on paik nimega Kroogi (1816 Krogi Krüger Andrus), algne kõrtsikoht. – MK
HK: 96, 211; KNAB