[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 3 artiklit

Ridala1-sse›, kohalikus pruugis ka Rõdali ~ Redali Ridkihelkond ajaloolisel Läänemaal, sks Röthel, 1215 Rotalia.
XIII saj haaras Ridala (Rotalia) ka hilisemaid Noarootsi, Lääne-Nigula ja Martna alasid. Esimene nime kirjapanek ja saksakeelne nimekuju Röthel (rts Rädal) osutavad sellele, et kasutusel on olnud õ-line nimevorm, mis rööpselt on kohapealses pruugis säilinud praeguseni. L. Kettunen on nimevasteks pidanud sõna rida : rea. Teisal on ta vastena esitanud rida, rõda (‹ *rota) ja samast, kahtlemisi deskriptiivseks peetud sõnaperekonnast rada ’triip, rida, jalgrada’. Lääne-Eesti Rida- ja Riida-alguliste kohanimede puhul vääriks märkimist rootsi kohanimedes esinev ryd ’uudismaa, ülesharitud ala’. Vrd Läänemaa. – MK
BHO: 515; EO: 90, N 331; HK: 210

Ridala2-sse›, kohalikus pruugis ka Rõdala ~ Ridali ~ Rüdala Pöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Laimjala vallas (Audla mõis), 1434 Ruttel, 1517 Rottel, 1798 Riddala (küla).  B3
Juba XVII saj kuulus küla Audla mõisa alla. Ridalaga on 1977 liidetud Ihumetsa (1738 Ehomatz Michel), mida 1930. a-test nimetati Arukülaks. Vrd Ridala1. – MK
BHO: 502; EAN; Mellin; Rehepapp; Saaremaa 1934: 707; SK I: 41, 339

Ridala3-sseRidpaik (küla) Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ridala kirikumõis), 1798 Riddali K.  C1
Küla, kus asus Ridala kirikumõis, algselt kirikuasundus. 1970. a-tel sellenimelist asulat enam polnud, Ridala küla moodustati 1977 paljudest ümbritsevatest küladest (Jõõdre, Kolila, Lannuste, Liivaküla, Lõbe, Parila, Vilkla, Vätse). Pärast kõigi nende taastamist 1997 jäi Ridala paikkonnanimeks. Kirik ise ja endine kirikuasundus on Kolila piires. Vrd Ridala1. – MK
BHO: 502; KNAB; Mellin

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur