[KNR] Eesti kohanimeraamat

Remniku ‹-sse ~ -le› Iis – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Alajõe vallas (Pagari mõis), vn Ре́меник, 1583 Remnick, 1620 Rämminicke by, 1686 Remlicoby, 1726 Remlick, 1796 Remnik.  B3
● Kui lähtuda eesti keelest, võiks nime analüüsida Rem+niku, kus esimene osis võinuks lähtuda puunimetusest remm ’paju’ ja teine olnuks venepärane liide, võib-olla algselt -lik, Remliku on Eestis esinenud talunimena. A. Šteingolde on juhtinud tähelepanu võimalikule seosele vene Remda tüüpi kohanimedega, mida on võrreldud sm sõnaga rämä ’läbipääsmatu koht metsas’ ja karjala rieme ’järv soos, laugas’. Vene murretest on registreeritud ka ремник ’samblasoo, põõsastikuga soine koht, väike kuusik soos’, kuid sõna levila jääb väga kaugele Permi ja Siberisse. – MK
BHO: 495; Mellin; Moora 1964: 46; Rev 1725/26 Vi: 165