[KNR] Eesti kohanimeraamat

Reigi2 ‹`Reiki ~ -sse› Rei – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Kõrgessaare mõis), 1453 Renke, 1539 Reke, 1564 Roykell, 1798 Röiks, Röiki M.; rts Röicks, erts Räike. C1
● Reigi on XVIII saj olnud ka mõis, XIX saj Kõrgessaare mõisa karjamõis. Praegune Reigi küla on tekkinud 1920. a-tel karjamõisa maadele. Reigi kirik ja kirikumõis asuvad Pihla külas. C. Russwurm, P. Ariste ja L. Tiik on olnud seisukohal, et nime lähtekohaks on rootsi rök, räik ’suits’, vanarootsi *reykja. E. Lagman on nimevasteks esitanud sõnad räik + -e ‹ rauk ’viljahakk, hakkjalg’, *hraukia, *röiki, räike ’kivine koht’, M. Meristo Ojamaa murdesõna rauk ’järsk kalju mere ääres’. Üldiselt jääb Meristo Lagmaniga ühele arvamusele ja peab võimalikuks lähtekohaks sõna räike ’kivine maa, piirkond’. L. Kettunen toob vasteks rootsi sõna rök ’suits’, kuid esitab võimaliku lähtekohana ka oletusliku isikunime *Raukkoi (mida võrdleb sm sõnaga raukka ’vaene’ jne), *Räikköi (sm Räikkönen). A. Naert on osutanud, et tegemist on algselt saarenimega: hiiurootsi murraku öy on andnud i, ta toob paralleeli Turu ümbruse kohanimedest. Reigi nime tähendussisu võiks olla ’kivine saar’ või ka ’suitsusaar’. Reigi kirikut on küla järgi varem nimetatud ka Pihla kirikuks (1732 Reike ~ Pihla kirrik). Vrd Raugi. – MK
HK: 208–209; KNAB