[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 3 artiklit

Raudna1 [`raudna] ‹`Raudna ~ -ssePstküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Heimtali mõis), 1429 Raudenagel, 1945 Raudna (küla).  B2
Raudna nimi tuleneb tõenäoliselt isikunimest, kui g-ga on 1429 märgitud sulghäälikut. Teine võimalus on, et esimeses kirjapanekus on alalütleva käände vorm ja g-ga on märgitud j-häälikut: Raudena+gel. Sel juhul oleks dokumendis mõeldud küla Raudna jõel, seega algselt võis Raudna olla jõenimi. Ametlikuks külanimeks sai 1940. a-te keskel, kui Liiva küla (1922) ja osa Kasekülast nimetati Raudna külaks. ¤ Rahvapärimus seob nime raudmeestega.MK
KN; KNAB; LUB: VII, 782

Raudna2 [`raudna] ‹`Raudna ~ -sseVNgpaik (küla) Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (Aseri mõis), 1241 Raudanal, 1553 Roudnall, 1589 Raudinall, 1726 Raudna.  A3
XVI saj on teateid Raudna mõisa kohta (↑Oru2). Küla on liidetud Tüükriga 1977. Raudna nimi on tõenäoliselt kaheosaline, algusosa aluseks on raud, järelosis on lühenenud tundmatust sõnast. Vrd Raudna1. – MK
Joh LCD: 570; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 132

Raudna jõgi [`raudna jõgi] Kõp, Pst, SJn, Viljõgi Pärnu ja Viljandi maakonnas, 1510 Siep bei Raudena, 1797 Fellinsche od. Köppo Fl.  B1
Eesti keeles on jõge kutsutud ka Viljandi jõeks, Kõpu jõeks ja keskjooksul Sillavalla jõeks (1839 Sillawalla Fl.). Viimane on tulnud sellest, et XIX saj kasutasid Põhja-Viljandimaa linaveovoorid Pärnusse minekul talveteid üle Valgeraba ja Ördi raba ning Raudna jõe äärsete talude sildu, millest tulenes paikkonnanimi Sillavald. Raudna nime on jõgi saanud asustusnime järgi. On ka mõeldav vastupidine suund, siis oleks -na lühenenud omastava lõpust n ja sõnast oja. Vrd Raudna1, Raudjõgi. – MK
ENE-EE: VIII, 50; LUB: (2) III, 878; Mellin; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur