[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

Rannaküla1 [rannaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Ranna Emmküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Emmaste mõis), 1939 Rannaküla.  C4
Küla tekkis 1920. a-tel Emmaste mõisa rannaäärsele maale. Kuulus 1977–1997 osana Emmaste külla. Külas on ka Ranna talu. Nimi lähtub sõnast rand : ranna. Tavaline mereäärsete külade nimi, mis mõnikord on tulenenud ka talunimest. Rannaküla põhjapoolne osa on Puksu (kaardil Peeksu), mida on 1930. a-tel ka omaette külaks arvatud.MK
EAN; HK: 205; KN; KNAB

Rannaküla3 [rannaküla] ‹-`külla ~ -sseRisküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Nõva vallas (Nõva mõis), 1871 Rannakül, u 1900 Раннакюля (küla), 1923 Ranna.  A1
Juba XVII saj lõpul (1686–1689) on Nõva mõisa järgi mainitud nelja rannatalupoega: Randa Thomas, Randa Bengt, Randa Mattz ja Randa Jack, 1725 on lisanimega Ranna viis talupoega. On arvatud, et küla asutati rootslaste külana XVII saj keskel. Vrd Rannaküla1. – MK
BHO: 483–484; EAA.1.2.940:1117, L 1100p; KNAB; Rev 1725/26 Ha: 226; Schmidt 1871

Rannaküla4 [rannaküla] ‹-`külla ~ -sseVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Uue-Varbla mõis, Vana-Varbla mõis), 1689 Randekulla, 1798 Ranna (Mereäärse küla kohal).  A1
1977–1997 oli ametlikult Mereäärse küla osa. XVII saj kirjapanekus on ilmselt e-mitmuse vorm. Varasemal ajal oli Rannaküla laiema paikkonna nimi, mis hõlmas ka teisi rannaäärseid külasid, sh Kadaka ja Mereäärse. Vrd Rannaküla1. – MK
EAA.1.2.941:1153, L 1140p; EAN; KNAB; Mellin

Rannaküla6 [rannaküla] ‹-`külla ~ -ssePöipaik (küla) Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Laimjala vallas (Audla mõis, Kingli mõis, Laimjala mõis), 1922 Ranna.  B3
1977–1997 oli Saareküla osa, 2017 liideti uuesti Saarekülaga. Rannaäärsed hajali talud, mis kuulusid eri mõisate alla. Vrd Rannaküla1. – MK
KNAB; Rehepapp; ÜAN

Rannaküla7 [rannaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Ranna Muhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Tamse mõis), u 1900 Ранна (küla), 1923 Ranna.  B1
1977–1997 oli Tamse osa. Suhteliselt uus küla, veel umbes 1800. a-st pärit kaardil on küla kohal loodusnimed Anne Ninna Rand (Anenina juures) ja Ranna arro. Küla puudub ka XIX saj keskpaiga kaartidel, arvatavasti tekkis XIX saj lõpuks. Vrd Rannaküla1. – MK
EAA.2072.3.367; KNAB; ÜAN

Rannaküla9 [rannaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Ranna Phaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Sandla mõis), 1923 Ranna (asundus).  C1
Küla näib olevat Nässuma tütarküla, külas on ka Ranna talu ja varem oli sealkandis Ranna kõrvalmõis (sks Strandhof). 1920. a-test Ranna asundus, u al 1939 küla. 1977–1997 oli Nässuma osa. Vrd Rannaküla1. – MK
 EAA.3724.5.2434, L 1; EAN; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Rehepapp; SK I: 328; ÜAN

Rannaküla11 [rannaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Ranna Ranküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas (Valguta mõis), 1796 Ranno, 1839 Rannakülla.  C3
Küla on saanud praeguse nime asendi järgi Võrtsjärve ääres, nimi tuleneb sõnast rand : ranna. Seal asub tänapäeval Võrtsjärve limnoloogiajaam. Adramaarevisjonides esines Rannaküla nimi esmakordselt 1758 (RannaKülla). Küla kandis esialgu teist nime, mille tüvele *nav- ~ *nõv- (vrd Nava, Navesti, Navi, Nõva) liitus stu-liide ning põhiosa oli rand (1494 Nouwenstarende, heinamaa Noiestendras, 1588 Nawaistr, 1638 Nawasto Rande). Hiljemalt XVIII saj II poolest alates on külanimena ka Rannakolk (1774 Rannakolka külla, 1808 Rannakolk). Praeguse küla piiridesse jääb Haani karjamõis (1839 Siversky). Vrd Rannaküla1. – EE
BHO: 484; EM: 96, 139; EVK; LGU: I, 623, 628; Mellin; PA II: 232; Rev 1638 I: 103; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur