[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Randvere1 [`randvere] ‹-`verre ~ -sseJõeküla Harju maakonnas Viimsi vallas (Maardu mõis), 1397 Randevere, 1491 Randyver, 1693 Randafer.  C2
1637 on kõik talupojad märgitud lihtsalt Maardu rannatalupoegadeks, Randvere nime pole mainitud. Randvere kandi külanimed on kasutusse tulnud pikkamööda (Leppneeme 1637, Tammneeme 1682) ja olnud algselt isikunimede osad (1637 Naistoeya Thomas). Randvere on seega ühendanud hilisema Maardu Rannavalla osa kuni Muugani. Eraldi on varasemal ajal nimetatud siiski arvatavasti praeguse Leppneeme ja Tammneeme vahel asunud *Torsimaa küla (vt allpool). Kuigi juba 1397 on Randvere kuulunud Maardu mõisale, tundub, et siinsed talupojad on olnud eriasendis. Nad on muidugi olnud kalurid, kes palju põldu ei harinudki, kuid nende hulgas on olnud ka vabatalupoegi. Võimalik, et need on olnud rootslased, kuid nimede järgi otsustades on nende hulgas kindlasti olnud ka eestlasi. XV–XVI saj vahetusel on Randvere olnud omaette vakus (1496 wacke to Randeuer, Randelsche wacken, 1507 Randeversche wacke). Külal on vere-lõpuline nimi, nime algusosa Rand- esineb sellisena XVIII saj-st, enne seda lõppes algusosa täishäälikuga (põhiliselt e, ka i ja a). P. Wieselgreni järgi on nimes eesti sõna rand, ka nimekuju Randel(e) (1402, 1496), mida P. Johansen on pidanud nime rootsikeelseks kujuks, on tema järgi lihtsalt eesti nime mugandus. L. Kettunen ja tema järel M. Kallasmaa näevad Saaremaa Randvere saksakeelses nimes Randefer mitmuse omastavat, mis sobib veel paremini Viimsi Randvere puhul, sest asustus on siin olnud rühmiti n-ö eri randadel. Algselt ongi kogu ranniku nimi olnud Randvere. Randverega on 1977 liidetud ↑Aiaotsa küla. *Torsimaad (1682 Torsimakull) on peetud rootslaste külaks (1376 Könecke van Thusnes, 1397 Turysnes, 1491 Tornas, 1523 Torszenim). Külana on viimati nimetatud 1636 (Torsenem), kuid 1637 ja 1693 sellise lisanimega talupoega ei esine; nimi esineb aga 1682. a kaardil. Nime mitmete variantide järelosa -nes, -nas on ilmselt rts näs ’neem’. Seletamatu on külanime äkiline kadumine koha- ja isikunimede hulgast juba XVII saj. Vrd Randvere2. – MJ
 EAA.1.2.C-III-14; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 2; ENE-EE: VIII, 24–25; Johansen 1951: 169–172, 319–320; Jung 1910: 13; Viidas 1992: 95–99; Wieselgren 1951: 173, 184, 190; Wrede 2006: 50; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur