[KNR] Eesti kohanimeraamat

Raadama [`raadama, varem ka raadama] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina kirikumõis, Räpina mõis), 1582 Raiedoma, 1592 Radoma, 1601 Raydoma, 1625 Raduma, 1627 Radomma, 1630 Radama kylla, 1923 Radamaa.  C1
● Vana küla, mis XIX saj jagunes kahe valduse vahel, lõunaosas Räpina mõis, põhjaosas Räpina kirikumõis (Kerko-Raadama, üheverstalisel kaardil vastavalt Радома ja Кирику-Радома). Külanime kirjapilt kinnistus XVII saj algupoolel kujule Radama, kuid oli enne seda küllalt vahelduv. Eesti keeles hakati külanime lõppu tõlgendama sõnaga -maa, kuid selle algupärasus on vähetõenäoline. Nime võiks pidada algselt slaavipäraseks, vrd nt poola linnanimi Radom, slaavi eesnimi Radomil. Samas näitavad just varasemad, sh Poola-aegsed kirjapanekud nimes rajedo- ~ raido-algust, mida ei saa väga levinud rado-alguliste slaavi nimedega siduda. Seetõttu jääb külanime keeleline päritolu lahtiseks. Et Raadama nimi võiks tähendada raadatud maad, pole eriti usutav, sest siis võiks kas või nimevariandina käibida kohalikule keelele omane rae-alguline kuju. Ka katse sõna rada abil (rada + maa) nime seletada on vale, sest üleskirjutused ei näita esimeses silbis lühikese a esinemist (vanas kirjaviisis oleks radda). – ES
EAA.567.3.190:13, L 13; PA I: 94; PA II: 435; Rev 1601: 17; Rev 1624/27 DL: 70; Roslavlev 1975: 13, 24; Vene TK 42; ÜAN