[KNR] Eesti kohanimeraamat

Röa1 ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, mõis, ? 1558 Rojel (küla), 1591, 1615 Röall, 1871 Roea (küla ja mõis).  B4
● Võimalik, et küla kuulus XVI saj ka Paidele (arvestades Renneri mainingut, kuid pole kindel, et see käib siinse Röa kohta). 1564 ja XVII saj algul kuulus Röa küla Türi-Alliku mõisa alla. Röa mõis oli arvatavasti olemas 1639, igatahes oli Röa siis iseseisev üksus. 1920. a-tel tekkis mõisa ümber asundus, 1977 liideti küla ja asundus üheks. Nimes võib ö olla hilistekkeline, kujunenud järgneva j-i mõjul. Võimalik, et nimi lähtub sõnast roe : roja, karstialadel võis liitsõna rojaauk tähistada karstilehtrit. Selgusetuks jääb, kas kirjapanekute l pärineb la-liitest või järelosise lühenemisest või alalütleva vormist. Röa külaga on 1977 liidetud ↑Palivere ja ↑Puramäe küla ning Risti küla, mis on varem ehk kandnud ka *Mäeküla ja *Väljataguse nime (u 1900 Мекюля (Вяльятагузе)). – MK
BHO: 506; EAA.1.2.938:32, L 31; KNAB; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:510, L 87; Schmidt 1871; Ungern-Sternberg 1912b: 448, 519

Röa2 ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka Rõa, kirjakeeles varem ka Rea Hag – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, mõis, 1612 Röhel (küla Purila mõisas), 1637 Röhall (küla Purila mõisas), 1798 Röa (karjamõis).  A3
● Röa mõis eraldati Angerjast ja Salutagusest 1749, hiljemalt 1778 oli ta Lohu mõisa kõrvalmõis. 1844. ja 1871. a kaardil oli Röa küla, mõisakohta 1871 enam ei näidatud. Ei ole kindel, kas 1464 Seli mõisa kõrval mainitud Ruddenow tähendab Röad või mitte. Kui jah, siis võiks küla varasemaks nimekujuks oletada *Rõdanu vms, ehk seotud sõnaga rida (vrd Ridala). Kui see nii ei ole, siis võiks päritolu olla sama mis Türi khk Röa külal. Vrd Röa1. – PP
Bfl: I, 305; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 73; EAA kinnistud; EM: 56; Mellin; Paucker 1847–1849: 24; Schmidt 1844; Schmidt 1871