[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Rehemäe [rehe`mäe] ‹-leKulküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Harju maakonnas Nissi vallas (Koluvere mõis, Maidla mõis), 1930. a-tel Rehemäe (talu).  C3
Ametliku külanimena tekkis 1977, kui liideti Kuke küla (a-st 2018 uuesti eraldi küla) ja Nissi valda jäänud osa Rõuma külast (Tõlva, XIX saj I poolel talunimena Tolwa, 1798 Tölpa kõrts). Viimases on olnud nii Rehemäe kui ka Rehemetsa talu. 1615 on mainitud lähestikku Õmma (Engiemäch) ja Römäckeby, neist viimane võiks olla samastatav Rehemäega (võib-olla on sellega samastatav ka 1505 Reomecki). XIX saj I poolest pärit kaardil puuduvad nii küla kui ka enamik talusid, välja arvatud Nikre kõrts, Tõlva ja Õmma. XIX saj II poolel oli kolmest talust koosnenud talurühm Öngmamäe, Öngmakörtso ja Öngmarehhe Rõuma mõisa järgi. Tõenäoliselt on Rehemäe küla välja kasvanud kunagisest vabatalust, mis on harunenud kord kaheks talurühmaks, kord esinenud taluna. 1913 on liidetud Õmma-Rehe ja Rehemäe talu suurmajandiks, millest sai riigimõis, Nõukogude ajal oli siin Saida sovhoosi Rehemäe osakond. Vrd Kuke3, Rõuma, Õmma soo. – MK
EAA.1.2.938:23, L 22;  EAA.854.4.208, L 1; EAN; Eesti TK 50; KN; KNAB; Paucker 1852: 29

Rõuma [`rõuma] ‹`Rõuma ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Reopä Kulküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, karjamõis (Kalju-Leila mõis, Koluvere mõis), sks Reopa, XVI saj I poolel Rhoudenphæe, Roudenphe, 1601 Ruemeck, 1844 Reope.  C4
Rõuma mõis (Reopeh) oli olemas juba XVII saj, hiljem muudeti Koluvere mõisa karjamõisaks. Risti alevik ja raudtee jagasid küla kaheks: Rõuma I põhja pool, Rõuma II lõuna pool raudteed. Need ühendati 1977. Nimi võib pärineda loodusnimest (Rõuma on paikkonnas ka nõmmenimi), talupoja lisanimest või talunimest. 1726 olid Koluvere lossi all külas nimega Hartz talupojad Reoma Tönnis ja Reoma Jürri ning eraldi Reoma Rein. L. Kettunen tunneb nime ka kujul Reoba ja peab järelosist -ma hiliseks. A. Saareste on nimega samastanud Kullamaa vakuraamatus esineva nimekuju Roudenphe, mille aluseks peab Kettunen küsimärgiliselt mitmuse omastavat *Revoden-. Ta esitab oletusliku nime *Revonpää, mida võrdleb Reomäe ja Reosilla nimega. Siiski, lähtudes esimesest kirjapanekust ja eeldades, et esisilbis oligi algselt õ, võiks nime seostada Rõude nimedega, mille lähtekohaks on pakutud sõna rõud : rõua ’külmunud maa’. Rõuma I ehk Ristist põhja pool oleva külaosa vana nimi (1689 Hartz, 1798 Harze, 1844 Haatsi, 1871 Aartsi) võib tuleneda eesti keelest. Vrd Rehemäe, Rõude. – MK
BHO: 496; EAA.1.2.941:1645, L 1635p; EO: 325; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 97, 98; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, R:13; Saareste 1923b: 141; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Õmma soo [`õmma], kohalikus pruugis ajalooliselt `Õngma, kirjakeeles ka Tõlva raba Kulsoo Lääne ja Rapla maakonnas, 1798 Tölpa Soo.  C4
Soo on tõenäoliselt nime saanud hilisemalt Rõuma mõisa Õmma kõrtsilt ja seal juures asunud taludelt. XVI saj on mainitud vabatalupoeg Melit van Engema, 1615 küla Engiemäch, 1726 hajatalu Engma Hinrich ja kõrtsmik Engma Hans, 1798 Enkma kõrts. XIX saj II poolel oli kolmest talust koosnenud talurühm (Öngmamäe, Öngmakörtso ja Öngmarehhe) Rõuma mõisa järgi. Tõlva raba nimi on pandud Tõlva kõrtsi (1798 Tölpa) järgi. Vrd Rehemäe. – MK
EAA.1.2.938:23, L 22; EAA.1864.2.X-280:110, 113, L 108p, 111p; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 98; Stackelberg 1928: 190

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur