[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pöide1 [`pöide] ‹-sse› Pöi – kihelkond ajaloolisel Saaremaal, sks Peude, 1254 Poide, 1309 Poida, 1645 Peude.
● Kirikukihelkond tekkis XIV saj kaksikkihelkonnast, mille nimi ajalooürikutes oli Horele-Mone (Horele võib viidata Ardlale, Mone = Muhu). Pöide nime lähtekohaks on nii M. J. Eisen kui ka L. Kettunen pidanud sõna pöid : pöia ’velg, jalalaba’ e-mitmuse vormi. See lahendus eeldaks, et juba 1254 oli e-mitmus olemas. Kettuneni enda hilisema arvamuse kohaselt tekkis see aga palju hiljem. Võimalik, et nime lähtekohaks on isikunimi, vrd Peido, Peit : Peidi ~ Peido (varasemais kirjapanekuis Peit, Peito, Peith, Peitch). Tähenduslikult usutav tundub ka E. Tarveli seisukoht, et nime aluseks oli sõna põõs : põõse ~ põõsa ’paas, kalju’, mis esineb vanas kirjakeeles. Vrd Pöide2. – MK
Eisen 1924a: 75; EO: 15; SK I: 319; Tarvel 2004b: 779

Pöide2 [`pöide] ‹-sse ~ -le› Pöi – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pöide vallas (Pöide kirikumõis), 1923 Põide (asundus).  B2
● Küla Pöide kiriku juures, kiriku ehitust alustati juba XIII saj. Kirikust põhja pool paiknes ordulinnus, viimast on mainitud 1290. Küla lähedal Kahutsis asub ka Pöide maalinn. 1920. a-tel oli Pöide kirjas asundusena, 1940. a-test külana. Vrd Pöide1. – MK
BHO: 449–450; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Rehepapp; ÜAN