[KNR] Eesti kohanimeraamat

Põltsamaa1 [`põltsa‿`maa] ‹-le› Plt – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks Oberpahlen.
● Kirikukihelkond rajati ↑Mõhu muinasmaakonna asemele hiljemalt 1234. Kuni 1630 hõlmas Pilistvere, a-ni 1639 Kolga-Jaani kihelkonda ja a-ni 1683 ka hilisema Kursi khk põhja- ja lääneosa. Kihelkonna ala kuulus XIII saj Liivimaa ordule ja moodustas u a-ni 1480 Põltsamaa foogtkonna (XIV saj-st peale koos Laiuse khk-ga). Hiljem oli Viljandi komtuurkonnas, moodustades selle kirdeosa. Vrd Põltsamaa2. – MK
ENE-EE: VII, 580

Põltsamaa viipenimi. Kohamärk osutab Põltsamaa põllumajanduskombinaadi tuubitoodetele (nt Põltsamaa marmelaad), viiped „tuub“ ja „maa“.

Põltsamaa2 [`põltsa‿`maa] ‹-le› Plt – linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena.

B3
● On oletatud, et XIII saj lõpus tekkis Põltsamaa ordulinnuse ja kiriku juurde külast suurem asula (sks Oberpahlen, Overpalen, Vene kroonikais Полчевъ). XV ja XVI saj oli see alev, 1570–1578 hertsog Magnuse tähtsaim residents, seejärel Poola ajal vaheaegadega staarostkonna keskus. Ordulinnus kujunes hiljem mõisaks. XVII ja XVIII saj oli Põltsamaa ajutiselt eraomanduses (1623–1681 kuulus Wrangelitele, 1750–1786 W. J. von Lauw’le). XVIII saj keskel eraldati Uue-Põltsamaa mõis (sks Neu-Oberpahlen), mis rajati Põltsamaa jõe kirdekaldale. Ühtlasi hakati senist mõisat jõe vastaskaldal nimetama Vana-Põltsamaaks (sks Oberpahlen-Schloß). Nüüdistähenduses aleviks nimetati Põltsamaa 1920 ja linnaõigused sai 1926. 1950–1962 oli samanimelise rajooni keskus. L. Kettunen on esmalt nime algvormiks moodustanud *Põltoisa(n), sm peltoisa ’põllurikas’, teisal tuletab ta nime lõpuosa liitnime järelosise -otsa lühenemisest, Põlluotsa andnuks siis Põltsa. Ta arvab, et omadussõna *põldus : *põltsa küsimusse ei tule, sest seda eesti keeles olemas ei ole. V. Pall on siiski võimalikuks pidanud lähtumist sõnast *põldus : *põldsa, sest tuletusliide on keeles praegugi aktiivne. Kettunen oletab ka, et eri kohtades võib Põltsamaa nime päritolu erinev olla, kuid lõpuks pakub siiski arengut *Põldo(i)senmaan › Põldsa. Sõnast põld on registreeritud tuletis põldunõ. Tuleb mainida, et eriti Lääne-Eestis esineb nii Põllusmaa-algulisi kohanimesid kui ka liitsõna põllusmaa ’sööt’, ’suurte põldudega maa’. Saksa nime Oberpahlen seostatakse Pala jõe nimega, Ober- või Over- tähendaks sel juhul ’üle(m)’, see oleks ala, mis jäi teisele poole Pala jõge või selle ülemjooksule. Selle kohanime põhjal on samastatud Põltsamaa jõge varastes dokumentides esineva Pala jõe nimega. Hilisemad uurijad on sellest loobunud ja pidanud dokumentide Pala jõeks Navesti jõge. Vene kroonikais esinev Põltsamaa nimekuju Полчевъ pärineb tõenäoliselt eesti keelest ja näitab eestikeelse nime vanust. Vrd Navesti jõgi. – MK
Eisen 1921c: 294–296; EM: 116; ENE-EE: VII, 579–580; EO: 190, 236–237; Kallasmaa 2003: 39; PTK I: 192–193; VMS

Põltsamaa3 [`põltsa‿`maa] ‹-le› LNg – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Seljaküla mõis), 1517 Pöltzan, 1598 Pollsam by, 1689 Pöltzemah By, 1726 Pölzama. B3
● Liidetud 1977 Seljakülaga. L. Kettunen tuletab samanimelise Põltsamaa algusosa kas liitsõnalisest kujust Põldeotsa või sõnadest põllune : põlluse, põldne : põldse ’põllurikas’. Oletatavat omadussõna *põldus : *põltsa ei pea ta nime lähtekohana tõenäoliseks. Vrd Põltsamaa2. – MK
Bfl: I, 844; EAA.1.2.937:66, L 66; EAA.1.2.941:579, L 570p; EO: 236; Rev 1725/26 Lä: 165