[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pusku [`pusku] ‹`Pusku ~ -sse› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis), 1557 dorp thom Kleinen Busche, 1586 Bussby, 1689 Busko Byy, 1798 Pusko.  C1
● Pusku koosneb kahest poolest, läänepoolne Suure-Pusku ja idapoolne Väike-Pusku. Viimast, mis koosnes väikestest Ungru mõisa rendikohtadest, on kutsutud ka Mõiskülaks (1689 Moissakulla). Osa Mõiskülast jäi sõjaväebaasi alla. Suure-Pusku ja Väike-Pusku olid ametlikud külad kuni 1977, mil nad liideti Topu külaga, 1997 taastati ühise nime all. Pusku nime on peetud lähtunuks alamsaksa keelest, vrd ka rootsi busk ’võsa, põõsastik’. Pusku lõunaosa ja väljaulatuv poolsaar selle juures on Tooraku (1591 üksjalg Torack Jörgenn, 1844 Torak). Vrd Puski. – MK
EAA.1.2.941:779, 781, L 767p, 769p; EVK; Johansen 1951: 271; Mellin; Schmidt 1844

Pusku viik [`pusku viik] Rid – laht Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas.  B1
● Laht on nime saanud Pusku küla järgi. Liigisõna viik on laen tõenäoliselt rootsi keelest, eesti kohanimedes võib see tähistada nii lahte kui ka väina. Vrd Pusku. – MK