[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Puskaru [`puskaru] ‹-`arru ~ -sseKanküla Põlva maakonnas Põlva vallas (Sõreste mõis), 1627 Pusskaro, 1783 Puskari Andres, 1798 Puskari (kõrts), 1839 Puskar, u 1900 Пускаръ.  C2
1684. a Sõreste küla kaart hõlmab ka kahe taluga Puskaru, kuid talunimed olid sellel ajal teised. Tõenäoliselt asus siiski samas kohas 1627 mainitud tühi hajatalu Pusskaro. 1627 pole Piigandi mõisa all veel ühtki kõrtsi mainitud, kuid 1684 on praegusega samas asukohas olemas ka kõrtsikoht. Talurühma vana nimi, mis XVII saj lõpus enam talunimena ei esinenud, pärineb tõenäoliselt liitsõnalisest loodusnimest pusk + aro ’kuiv rohumaa, kuivas kohas paiknev viljakas maa’. Pärast kõrtsi tekkimist on kohta varakult hakatud seostama sõnaga puskar ’puhastamata viin’. See seletab uuesti tekkinud lisanime ja kaartidele jõudnud kõrtsinime i-lõppu. Kõnekeeles säilitas kõrtsinimi vana aro ~ aru lõpu. Algusosa pusk tähendus pole selge. Otsene rootsi nimelaen, vrd Puski ja Pusku Läänemaal, on Kagu-Eestis vähetõenäoline. Pigem on lähteks samakõlaline (alamsaksa?) isikunimi. Puskamarkki (rts Påskmark) nime on võrreldud soome keskaegse isikunimega Puska, mis on tõenäoliselt tagasiviidav germaani Busch-isikunimetüübile. Vrd Pusmarga talu (Luk), Pusu kõrts ja küla (Kam). Seosed sõnadega pusk : pusu ’pisted, teatud haigus’, puskama, puskima on vähem usutavad.ES
EAA.1267.1.286:210, L 409;  EAA.308.2.174, L 1; Mellin; Rev 1624/27 DL: 66; Rücker; SPK: 354; Sukunimet 1992: 460; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur