[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Pulli1-leTorküla Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 Sauga vallas (Sindi mõis), 1638 Pulli Toenniss (talupoeg Sindi mõisa all), 1839 Pulli.  C1
Külana mainitud 1715. Pulli küla alalt on leitud Eesti vanimaid asustusjälgi. Küla nimi lähtub tõenäoliselt mehenimest Pull, vrd pull : pulli. Pulliga on 1977 liidetud Juntsi küla (hajataluna 1638 Juns Ewert, külana u 1900 Юнтси) Vrd Puliste, Pullapää nina, Pulli6. – MK
EAA.567.3.161:14, L 14p; KNAB; Rev 1638 II: 9, 10; Rücker

Pulli2-leJaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Maasi mõis), u 1855–1859 Пулли (küla).  A1
1977–1997 oli Taaliku osa. Külas on ka Pulli talu, arvatavasti on külanimi lähtunud Pulli talust (1738 Harjel Pulli Thomas). Pulli nimi pärineb lisanimest, vrd pull : pulli, ka mehenimi Pull. Varasem külanimi oli ilmselt *Härjaküla (1738 Harjel 1803 Harjaküll, 1856 Herjakull). Pulli küla idaosa Taaliku peakraavi juures kutsutakse Jõekülaks. Vrd Pulli1. – MK
 EAA.298.2.71, L 7;  EAA.3724.5.1998, L 1;  EAA.3724.5.1999, L 1; KNAB; Mellin; Rehepapp; SK I: 302

Pulli3-leKamküla Tartu maakonnas Kambja vallas (Suure-Kambja mõis), 1721, 1839 Pulli.  C3
Küla on saanud nime talult, mis tuleneb omakorda talupoja lisanimest, nt 1688 Pulli Paul. 1688 kasutati nimekujusid Udde Byy ja Uddekülla ’uus küla’, kus elas Uddeküll Otto. 1744 olid Uddeküll ja Pulli juba paralleelnimed. Praeguse küla piiridesse jäävad Uibu karjamõis ja Riiviku, mis 1930. a-tel loeti eraldi küladeks. Vrd Pulli1. – EE
KN; KNAB; RGADA.274.1.172:86, L 84p; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:170, L 172p

Pulli5-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Viitina mõis), 1684 Pulli Hans, 1765 Dorf Pulli.  C3
Pulli oli 1977–1997 Haki küla osa. Külanimi on lähtunud talunimest ja talupoja lisanimest. Pulli lisanimede arvukus Vastseliinas lubab oletada, et nimi on Viitinasse siirdunud sealtpoolt. Vrd Pulli1, Põdramõtsa. – ES
EAA.308.6.316:12, L 6p; EAA.1268.1.401:158, L 153p

Pulli6-le›, kohalikus pruugis-lõUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Kärgula mõis), 1584 Marth Puli, 1627 Pulle Pap, 1638 Pulli Peter, 1684 Pulli Peeter, Pulli Andres.  B1
Talupoja lisanimena on Pulli esmalt tulnud käibele Ligora külas (1782 Liggoharra, ↑Hänike). Seal, hilisema Piisi talu kohal, on kaks Pulli talu veel 1684. a kaardil, kuid siis on ka praeguses Pulli külas esimest korda kaks Pulli lisanimega peremeest, Peeter ja Andres. Külanimena märgib Pullit esimest korda Rückeri kaart 1839. Rahvapärimuse järgi oli Pulli küla asemel Rootsi ajal Piilpalo mõis, mille varemed olevat Vahtsõtarõ talu krundis tunda. Hiljem Kärgulasse üle viidud mõis võis tõesti XVII saj keskpaigani siin paikneda. 1920. a-tel oli Pulli eraldi küla, 1940.–1970. a-tel koos Kahroga Pulli-Kahro nime all, eraldati Kahrost uuesti 1997. Talupoja lisanime Pulli aluseks on harilikult loomanimetus pull. Vrd Kärgula, Pulli1. – ES
 EAA.308.2.182, L 1; EAA.1865.2.130/3:12, L 11p; KM: EKLA, f 199, m 30, l 225; PA I: 136; Rev 1624/27 DL: 61; Rev 1638 I: 151; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur