[KNR] Eesti kohanimeraamat

Puhatu ‹-sse› Iis – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas (Kurtna mõis, Ohakvere mõis), 1688 Puhatt (küla Ohakvere mõisa all), 1844 Puhhato, 1871 Pühhato.  B1
● 1779 on kirikuraamatus mainitud meest Puhato Juhan, 1782 oli Ohakvere mõisas talupoeg Pühato Johan, ilmselt sama isik. Tänapäeval tuntakse suurt Puhatu sood, mille keskel on olnud samanimeline järv (1855–1859 Оз. Пуххато). Nime päritolu pole selge, võimalik, et nime on mõjutanud külast lääne pool asuv Kuremäe ehk Pühtitsa. Nime esisilbi täishäälik võib olla vaheldunud, olemasolevate kirjapanekute järgi pole selge, kas algne oli u või ü. Pühatu nime esineb ka mujal Eestis. Puhatuga on 1977 liidetud Sootaguse (1796 Sootaggus, u 1900 Соотага) ja osa ↑Puujala külast. ¤ Kohaliku pärimuse järgi käisid Pagari mõisa teolised Narva jõe ääres heinateol. Tee oli pikk, Puhatu oli esimene kuivem koht peale suuri soid. Siin puhati poolel teel jalga. (1936) Vrd Pühatu. – MK
EAA.1225.2.1:85, L 85; EAA.1864.2.IV-3:37, L 35;  ERA.298.2.71, L 5; KM: ERA II 125, 86/7 (42) – 1936; Mellin; RGADA.274.1.1614/3:30, L 171; Schmidt 1844; Schmidt 1871