[KNR] Eesti kohanimeraamat

Polli1 ‹`Polli ~ -sse› Krk – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas, mõis, sks Pollenhof.  A1
● Polli mõis rajati Balti kohaleksikoni (BHO) andmeil XVII saj alguses Karksi mõisa karjamõisana, kuid BHO viidatud kohtades karjamõisat ei ole mainitud, kuigi talupoegade lisanimi Polli esineb. Juba 1601 oli Mäeküla all talupoeg Polly Marx ja 1601 on mainitud ka Karksi alla kuulunud uut mõisat (Im Neuwen Hoffe vor Karckus), mis hõlmas mh hiljem Polli alla käinud Allaste, Veneküla ja Üriküla. Viimases elas ka talupoeg nimega Polle. Teistel andmetel rajati Polli karjamõis (Pollimoys) alles 1694 nelja talupoja (Kangor Hans, Polli Wolmer, Polli Peter, Friedrich Paulson) maale. Iseseisvaks mõisaks sai Polli vahemikus 1724–1731. 1744 sai eramõisaks. 1920. a-tel asundus, 1970. a-tel asund ja al 1977 küla. Nime lähtekohaks on talupoja lisanimi, mis põhineb eesnimel Poll : Polli. – MK
BHO: 463; Liitoja 1981: 11, 14; Mägiste 1929: 43; Rev 1601: 134, 140

Polli2 ‹`Polli ~ -sse› Kad – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (Udriku-Pala mõis), sks Kurrisaar, 1429 Kursalle, 1732 Polli m.  A4
● Polli mõis on eestikeelse nime saanud XVI saj omanikusuguvõsa Polli järgi. 1920. a-test asundus, 1940. a-test küla, 1977 liidetud Kikuga. Saksakeelne nimi Kurrisaar pärineb eesti keelest, selle aluseks on kas kuri : kurja, isikunimi Kuri nimest Gregorius või kurg : kure, järelosis on algselt olnud salu, mis on asendunud osisega saar. Vrd Polli1. – MK
Joh LCD: 500; KNAB; Thor-Helle 1732: 313

Posti ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ `küllä› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Vana-Laitsna mõis), 1796 Dorf Posti, 1815 Posti.  A3
● Posti oli 1977–1997 Kilomani küla osa. Küla kandis Posti nime nt Rõuge kirikuraamatutes, mõisakirjades kasutati veel XX saj lätipärast nime Oschup. Posti nimi tuleb talupoja lisanimest, mis võib olla seotud postiteenistusega. Selle nime puhul on võimalik ka mänguline varieerimine *Os´pi › Posti, kusjuures Os´pi oleks eesnime Ossip lühendus. Nii seletuks kahe võrdlemisi erineva nime kokkukuuluvus. Kui teine nimi on läti päritoluga, siis ei pärine see eesnimest, vaid on siirdnimi mõnest samanimelisest kohast jõe või oja ääres, vrd talu Ošupes Vireši vallas ja oja Ošupīte Alsviķi vallas. Rahvapärimus postijaamast Posti külas ei vasta ilmselt tõele, sest 1684. a kaardi järgi läks postiveoks kõlblik tee Ruusmäelt Muratisse küla asupaigast ida poolt. – ES
EAA.1268.1.403:401, L 353p;  EAA.1268.1.216, L 4;  EAA.308.2.178, L 1; KN; VD