[KNR] Eesti kohanimeraamat

Porosluva ‹-`luvva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Poroslovva ‹-`lovva› Se – küla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), vn Поро́слово, 1882 Суморослово, Порослово, Иваново, Сумароково (puustus), 1897 Супорослово (puustus), 1904 Poroslova, Поро́слово, 1922 Poroslovo.  C2
● Tundub, et küla on saanud alguse puustusest XIX saj. Eesti algupära korral võib Porosluvat võrrelda Soome kohanimega Poro (↑Puru²), Puru või Põriki nimega. J. Truusmann on pakkunud vene keele põhjal seletuseks поросль ’rohi, roheline’ ning komi ras, rask ’salu’. Sõna поросль tähendus on veel ’kasv(ud), noor mets, põõsastik, võsa’, kuid A. Šteingolde peab kohanime seostamist selle sõnaga võimatuks. Vologdas on Poroslovo (Порослово) küla, Karjalas Porajärvi (1905 Поросъ-озеро). Vene rööpnimi Sumarokovo (Сумароково) on Venemaal väga levinud. Lähteks on isikunimi Суморок ’mossis, tõsine, sünge inimene’, mis esines Venemaal XV–XVI saj. Vrd Puru2, Põriki. – AK
Academic; Hurt 1904: XXII; RL 1922; SeK: 115; Truusmann 1897b: 73; Tupikov 1903: 379–380; Vasilev 1882: 307; VMS