[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Pikasilla1 [pikasilla] ‹-leHel, Rõnküla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Aakre mõis, Patküla mõis), 1398 zur Langen Brücke, 1478 Paggaste zur langen Brück, 1692 Pitkesilda Jan, 1724 Pitka Silla Külla, 1797 Lange Brücke (küla), 1839 Lange Brücke (kõrts).  A1
1398 olid Pikasillal (zur Langen Brücke) läbirääkimised Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna vahel. Küla, mis on kuulunud nii Aakre kui ka Vanamõisa alla, asub Tartu- ja Mulgimaa piiril, kus üle Väikese Emajõe viis pikk sild juba väga vanal ajal. Arvatavasti on eestikeelne nimi väga vana, saksakeelne on kas tõlkelaen või rööpselt tekkinud sama objekti alusel. Pikasillaga on liidetud osa Luitsepast ehk Liutsepast (külanimena 1970). Praegune Pikasilla küla on lääne pool Väikest Emajõge ehk Helme khk-s. Ida pool jõge olnud Pikasilla küla (Rõn) liideti 1977 Purtsiga.MK
BHO: 288; EAA.567.3.91:18, L 14p; EAN; KNAB; LUB: IV, Reg 1780; Mellin; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/38:566, L 615

Pikasilla2 [pikasilla] ‹-le›, kohalikus pruugis Pikäsilla`Pikkä`sildaPlvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Vana-Koiola mõis), 1855 Buschwächter Pikkasild, Pick Sild Soo.  A3
Pikasilla oli 1977–1997 Lauga küla osa. Küla on alguse saanud Vana-Koiola mõisa metsavahikohast. Asustusnime aluseks olnud Pikksild on paiknenud Vana-Koiola ja Timo mõisa piiril, Timo (Tsolgo) poolele jäävad Maaska karjamõis ja Lauga küla.ES
 EAA.3724.4.1868, L 4

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur