[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Piigandi1-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles varem ka Vana-Piigandi Kanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, mõis, sks Alt-Pigant, 1582 Pigande, 1584 Pigandi, 1590 Pigan Moize, 1628 Pigant, 1638 Pigandt, 1685 Pigantz Hoff, 1798 Alt-Pigant.  C2
Keskajal tekkinud Piigandi mõis kuulus 1620. a-te lõpust ühte omandusse Valgjärvega, omanikuks Rootsi sõjaväe ooberst Hans Berg. Mõisas oli esialgu kaks vana küla, Kanepi ja lahustükina Sõreste. 1796 eraldati Piigandist Heisri mõis (sks Neu-Pigant), saksakeelse mõisanimena kinnistus sellest peale Alt-Pigant (Vana-Piigandi). 1920. a-tel jagati mõisa maad asundustaludeks. Tänapäeval kuulub Piigandi küla alla ka umbes pool kunagise Kanepi küla põlistaludest (Piigandi küla lõuna- ja lääneosa). Väide, et mõisat on mainitud XVI saj I poolel nime all Pygant ja et mõisa rajas Reinhold Tiesenhausen (H. Ligi L. von Strykile toetudes), on suure tõenäosusega ekslik. See ka „Brieflade“ registris mainitud mõis peaks olema Rannu Piigandi ja p-ga algav nimekuju ei pärine XVI saj-st. Stryk toetub F. G. Gadebuschi käsikirjale. XIX saj autoreid võis eksitada see, et 1582–1584 esineb Kanepi ja Hoboala küla mõisnikuna Fromhold Tiesenhausen Arulast. Mõisanimeks annavad Poola allikad sellel ajal Rom, nimesid Pigande ja Pigandi on kasutatud veski kohta. Piigandi nime kohta mainivad nii 1627. a revisjon kui ka Stryk, et see on saadud Wiegant Rumpfi (Wigannd Rumpff) eesnimest. Selline mõisnik võis siin olla enne 1558. a, kuid täpsemalt pole temast midagi teada. Varem on etümoloogia usutavust seganud arusaam, et sama koha nimekuju Pygant on vanem kui mõisnik Rumpfi aeg. Asi lihtsustub, kui tõeline esmamaining pärineb alles 1582. a-st. On teada, et poolakad tavatsesid kohanimesid üles kirjutada eesti talupoegade häälduse järgi. Sõnaalguline muutus vp on küllalt tavaline, ehkki mitte nii reeglipärane nagu fp. Nähtavasti juurdus selle väikemõisa poolakatelt üle võetud nimekuju ka hilisemas saksakeelses pruugis nii hästi, et w-algulist nimekuju pole hiljem enam kasutusele võtta püütud. Vrd Piigandi2. – ES
Bfl: register lk 93; BHO: 453;  EAA.308.2.88, L 1; Ligi 1961: 355; Mellin; PA I: 88, 136; PA II: 470; Rev 1624/27 DL: 64; Rev 1638 I: 5; Stryk 1877: 227–228

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur