[KNR] Eesti kohanimeraamat

Petseri viipenimi. Kohamärk osutab Petseris asuvale õigeusu mungakloostrile, viibe „ristimärki tegema“.

Petseri ‹Petseri ~ -sse›, kohalikus pruugis varem ka Petsere ‹-he› Se – linn Petseri rajoonis, Petseri rajooni keskus Pihkva oblastis (Petseri), vn Печо́ры, 1529–1558 городка Печоръ (linnake), 1558–1561 Печера, 1611 пачковской посад (possaad), около Печер, 1688 Petzuhr, Petsur, Pettsur (linn), 1690 Pitzur, 1745 Питчуръ, 1786 Печерскъ, 1792 Печоры, Печора (linn), 1859 Pitschur, 1887 Petseri liin, 1893 Petseer, 1903 Petseri alew, liin, 1924 Petsere.

A1
● Linna lõunaosas Kaamenka ehk Kaamenetsi oja ääres asub Petseri klooster (1585 Псково-Печорский Успенский монастырь, seto Petsere mastera), mis olevat rajatud 1473, olles linna eellane. Püha Varvara kirik (церковь Святой Варвары) ja kogudus on rajatud 1779, Neljakümne Usukannataja kirik (церковь Сорока мучеников Севастийских) aga 1817. Linna õigused ja maakonna keskuseks sai Petseri 1782, ilma maakonnata linnaks 1796. 1797 moodustati Pihkva maakonnas Petseri vald ning XIX saj oli Petseri ka külakogukonna keskus. Märtsist 1919 kuulus Eesti Vabariigi koosseisu ning 1920 sai Petseri maakonna keskuseks. Jaanuaris 1945 sai linnast vast moodustatud Pihkva oblasti Petseri rajooni keskus. Kohanime päritolu kohta on mitu seletust. J. Truusmann seostas nime sõnaga пещеры ’koopad’ või печера, mis tulenevat sõnast печь ’küpsetama’ (vrd печь ’ahi’). Ta võrdles seda eesti sõnaga päts ~ leivapäts ning pätsahi ’umbahi’. S. Melnikov väidab nime tulenevat vanavene sõnast печера ~ пещера ’koobas’, mida tõendavat nende olemasolu seal. V. Dali sõnaraamatus on sõnatüvel печ- hulgaliselt tähendusi. Eesti sõnavarast tuleksid lähtena kõne alla päts ’piklik ümarate otstega leib; terve leib või sai; kandiline tükk või kamakas mingit ainet või materjali’; lõunamurrete pets ’reheahju osa’ (vene laen), petseri (mitmuses) ’säärsaapad’. Mitmed kodu-uurijad on seostanud Petseri nime sõnaga päts ’karu, mesikäpp’. Kaunis loogiline oleks otsida seletust jõenimedest: linna lähedal voolab Paatskohka jõgi (vn Пачковка, vrd ka 1611. a kirjapanekut), mille järgi on nime saanud kaks praegu Petseri piiresse kuuluvat küla. – AK
Academic; Bolhovitinov 1825; EAA.1271.1.32; Ernits 1924: 208; Hurt 1903: 5, 8, 13, 17; Hurt 1904–1907: II, 168; Kallas 1894: 33; KBČ 1838: 180; Levin 2013: 47; Malkov 1991: 194; Mel’nikov 1984; MS; Plotkin 1993: 115–116; Pskov 1792; Roslavlev 1976: kaart 1–2; SeK: 106–107; Tolstoj 1861: 39; Truusmann 1897b: 53; Vasilev 1882: 227–228; Vene atlas 1745: kaart III; Vene atlas 1792: L 29; VES; VMS; Wd

Petserimaa [petseri‿`maa] = Petseri maakond Se – ajalooline maakond Kagu-Eestis, praegu enamikus Pihkva oblasti Petseri rajoonis (Irboska, Lobotka, Pankjavitsa, Petseri), vn Печорский край, 1782 Печерскій уѣздъ, 1790 въ Печерскомъ уѣзде, 1917 Petserimaa, 1919 Petseri maakond.
● 1268/1348–1510 kuulus maakonna ala Pihkva feodaalvabariigi koosseisu, hiljem liideti see Moskva suurvürstiriigiga ning administratiivselt oli siin Velikaja-tagune ehk Zavelitšje zassaad (Завелицкая засада) 13 gubaaga ning Irboska maakond 6 gubaaga. Pihkva asehalduskorra ajal 1782–1796 oli iseseisev Petseri maakond keskusega Petseris. 1823–1829 allus Pihkva kubermang Balti kindralkubernerile. Petseri maakond taasasutati mais 1918 Saksa okupatsioonivõimude poolt. Vabadussõja ajal märtsis 1919 sai see Eesti Vabariigi osaks ning 1920 pandi alus Petseri maakonnale. Augustis 1944 moodustati maakonna suuremast osast (75–79%) Vene NFSV Leningradi oblasti Petseri rajoon (Печорский район), mis jaanuaris 1945 liideti vast moodustatud Pihkva oblasti koosseisu. Vrd Petseri, Setomaa. – AK
Academic; Isakov 2001: 26; Isakova 2012: 7; KNAB; RT 1919; SeK: 106; Setomaa 2009: 6, 319; Uuet 2002