[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Peresniga-sseSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Малый Березнюк, ? 1585 Березняк, Березнягъ, 1652 Березнюгъ, u 1790 М. березнякъ, 1849 Березнюсь Малый, u 1866 Березняки, 1882 Березнюгъ Малый, 1903 Peresnika, Beresnikowo, 1904 Peresnika, Бере́зникъ ма́лый, 1922 Berestjuk-Väike, 1923 Väike-Beresnük, 1928 Peresnika, 1938 Vk.-Beresnjuki (Peresniku).  A1
XIX saj kuulus küla Leebendi (Лебеды) kogukonda ja Petseri kogudusse. Kohanime lähteks on vn березняк (Pihkva murretes A. Šteingolde andmeil березник ~ березнюг) ’kasesalu, kasemets’ sõnast береза ’kask’. L. Vaba märgib mh R. Agejevale viidates, et ere-järjendiga nimekujud (Peresniga, vn Березнюк) esindavad vanavene (u VII–XI saj) nimekihistist. Algusosaga Березн- kohanimed on levinud nii Pihkvamaal, Ingerimaal kui ka Karjalas, eriti aga Ukrainas ning Valgevenes. Petserimaal on Peresova järv (озеро Березовое). Venekeelse kohanimena märgib БерезнюкPitaluva küla. Vrd Beresje, Peressaare. – AK
Academic; Ageeva 1989: 151, 199–200; Eesti TK 50; Ernits 2012: 38; Hurt 1903: 240; Hurt 1904: XXI; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 231, 233–235; RL 1922; SeK: 105; Setumaa 1928: 157; SRNG: (2), 252; Truusmann 1890: 55; Vaba 2014: 920; Vasilev 1882: 22; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur