[KNR] Eesti kohanimeraamat

Peetri1 [`peetri] ‹`Peetri ~ -sse› Jür – alevik Harju maakonnas Rae vallas (Mõigu mõis), 1732 Wanna Peter Peter (talu Järvekülas), 1798 Petri.  C4
● Peetri küla (al 2011 alevik) tekkis Järveküla tütarkülana, kui talupoeg Wanna Peter Peter oli 1732 asustatud ida poole hilisemat Tartu maanteed mõisamaale (enne asus ta 1688. a kaardi järgi Järveküla tuumikus Ülemiste ääres). Varaseim Peetri küla talu praeguses kohas oli Vägeva (1688 Weggewa Jack). Külana on Peetri märgitud Mellini atlases 1798. – PP
 EAA.1.2.C-I-14; Joh LCD: 384; Mellin; Rev 1732

Peetri2 [`peetri] ‹`Peetri ~ -sse› Pee – alevik Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Kareda vallas (Peetri kirikumõis).  A4
● Veel XX saj algul nimetati ala ↑Ämbra küla järgi (u 1900 Эмбра), omaette asulana esines ta 1920.–1940. a-tel; Peetri alevikku on esmalt nimetatud 1922. Hiljem käsitati Peetrit taas Ämbra küla osana, kuid 1997 eraldati uuesti alevikuks. Asula on tekkinud Peetri kirikumõisa juurde, nimi kiriku nimipühaku järgi. Vrd Peetri3. – MK
KNAB

Peetri3 [`peetri] ‹`Peetri ~ -sse› Pee – kihelkond ajaloolisel Järvamaal, sks St. Petri.
● Arvatakse, et XIII saj moodustasid hilisema Peetri khk maad, mis haarasid ka praeguse Anna ja Paide khk ala, muinaskihelkonna, mille keskus oli suur ↑Kareda küla. Kirikukihelkonda on mainitud 1253 Ämbra küla nime järgi (Embere), kihelkonda on märgitud ka nimega Randow. Nüüdset kirikut hakati ehitama XIV saj. Kihelkonnanimena oli saksa keeles Eimern, Emmern kasutusel veel XVI ja XVII saj: Petri Pauli (sonst Peterskirch oder Emmern genannt). 1726. a revisjon annab aga üksnes Peters Kirchspiel nimipühaku järgi. Vrd Peetri2. – MK
ENE: VI, 72; ENE-EE: VII, 236, X, 616; Rev 1586: 78; Rev 1725/26 Jä: 106; Ungern-Sternberg 1912a: 91

Peetri jõgi [`peetri jõgi], kohalikus pruugis `Piitre jõgi, kohalikus pruugis varem `Piitre‿egi, rahvakeeles ajalooliselt `Ihte jõgi – jõgi Eestis ja Lätis, läti Melnupe, 1798 Petersbach, 1839 Petri Fl.  C4
● Peetri jõe nimi on suhteliselt uus. Üks oletus on, et see on tekkinud rahvapärase nimena paljude Peetrite järgi, kes elasid jõe ääres XVII–XVIII saj. Vrd Juulamägi (Vas), mitmete Juulade järgi. Teine võimalus on seostada jõe nime kadunud *Jakapiitre taluga (nt 1805 Jakkapeter Johann). Peetri jõgi (läti keeles Melnupe ’mustjõgi’) ja Mustjõgi on põhimõtteliselt ühe jõe kaks haru, seepärast on nimed eri keeltes erinevad. Varasem jõenimi pärineb Ihte külalt (↑Tursa). Sellele viitab 1638. a üleskirjutus Vchtikulle Jegge. Ihte nime päritolu pole teada. – MF
EAA.567.2.581:5 L 4p; Faster 2013b: 47; Mellin; Rev 1624/27 DL: 217; Rücker