[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pedja ‹`Petja ~ -le›, rahvakeeles Päde‿küla Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Vaimastvere-Ripuka mõis), 1411 Petyenculle, 1599 wieś Pedykniła, Pedekiula, 1601 Padekulla, 1624 Paddokill, Peddeküll, 1839 Peddeküll.  A1
● A-ni 1977 ametlikult Päde küla. Praegune nimi on pandud Pedja raudteejaama järgi, mis omakorda sai nime Pedja jõelt. Pedja ja Päde on ilmselt sama päritoluga nimed, sest Pädeküla varasemad nimekujud sisaldavad ka j-häälikut (veel u 1900 on kaardil Педьякюль). Jõenime lähteks peetakse üldiselt sõna pedajas ’mänd’. Esisilbi vaheldust e ~ ä (jõe ja küla nimes) esineb ka mujal eesti murretes, vrd VJg pädajas ’pedajas’. Teise silbi vaheldus a ~ e on V. Palli arvates raskemini seletatav. Pedjaga on 1977 liidetud ka Villakvere küla hajatalusid. Nende alal paiknev Meesla (1599 wioska Myśli, 1627 Meestla) on vana asulakoht. Samas on olnud ka *Ambjärve küla (1599 wioska Ambior, 1601 Ambia veski, 1638 Ambigerwi Oya, praegu Onga jõgi). – PP
EO: 48; PTK I: 176–177, 194; P XVI: 112, 140; Rev 1601: 169; Rev 1624/27 DL: 169; Rev 1638 II: 164; Vene TK 42

Pedja jõgi, rahvakeeles ka Jõgeva jõgi ~ Jõune jõgi ~ Painküla jõgi – jõgi Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi maakonnas, Emajõe vasak lisajõgi, 1406 Pettie, 1408 Pettien, Pettigen, 1411 Petye, Petige, 1542 Peddyen, 1599 w rzeką Pedę, nad Pedaiegi.  C1
● Jõe nime on enamik uurijaid (A. Westrén-Doll, M. J. Eisen, L. Kettunen, V. Pall) ühendanud sõnaga pedajas ’mänd’. Varasemaks kujuks on oletatud kas *Pedäjõgi (Westrén-Doll) või liigisõnata nimevorm *Pedäjä (‹ *petäγän, Eisen jt). V. Palli arvates on viimane seletus tõenäolisem. Samas märgib Pall mitmeid kohanimesid, kus sama tüvi esineb ilma ja-silbita, nt Päde (↑Pedja), Pedasi, Pedassaare. L. Kettunen ongi oletanud, et Pedja jõgi on nimetatud Päde küla järgi, mitte vastupidi. Sel juhul on Palli arvates ka võimalik, et Pedja on lihttüveline nimi, mis ei ole sisaldanud liigisõna jõgi, sest nimi märkis alguses hoopis asulat. Vrd Pedja. – PP
KNAB; PTK I: 176–177