[KNR] Eesti kohanimeraamat

Partsi1 [`partsi] ‹`Partsi ~ -sse› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas, mõis, sks Pardas, 1564 Pardas Häcke, Mårten i Pardas, 1726 Pardas, Partzi Siemo Jack.  B2
● Partsi mõis rajati 1620. a-tel, selle kõrval loodes säilis samanimeline küla. Partsi mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1977 Partsi külaga. Küla- ja mõisanime lähtekohaks on peetud sõna parras : parda ’äär, serv, vall’. – MK
EM: 87; HK: 182

Partsi2 ‹`Partsi ~ -sse ~ -le›, kohalikus pruugis Pardsi ‹`Partsi› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, mõis, sks Parzimois, 1627 Bartzen Gutt od. Piggmegi, 1638 Bartsch Moysa, 1757 Partsi Wald, 1782 Parzimois, Barzemois, Vietinghof, Widiki mois.  B2
● Enne Liivi sõda Vietinghoffi perekonnale kuulunud mõis (1582 Widik Moyse) asus Partsis, seda on 1638 mainitud enne sõdu Clas von Fitinghoffile kuulununa. 1627 mainitud Otto Vietingshoff ehk Otto Vietings Gutt asutati kuhugi Räpina khk poolele, kust see varsti kadus. Nende mõlema all loetletud külad 1627 ja 1638 osaliselt kattuvad. Vana külanimi Partsis on *Pikämäe (nt 1638 Pickmeggi), selle talude tuumik paikneb Pikämäe järve ümber. Partsi nime sai mõis Poola ajal, kui see anti Kirumpää staarost Laczky teenrile Mattias Bartschile (1590 Macziei Barscz, 1627 Matz Bartz, 1638 Mattis Barths). Lõunaeesti keeles nimele tekkinud tähenduse parts ’part’ mõjul kujunes ümber ka saksakeelne nimi (Parzimois). 1920. a-tel tekkis mõisa maale Partsi asundus, mis pärast 1940. a-id sulandus kokku samanimelise külaga. Partsi külaosa Kõrdsijärvest läänes kannab nime Samblõnukk. Kagupiiril olevad Palo talud kuulusid varem Uibujärve mõisa alla. Partsiga on 1977 liidetud Härmä (Härma) küla. – ES
BHO: 433; EAA.3147.1.172:55, L 47p; Hupel 1774–1782: III, 282; PA II: 477; Rev 1624/27 DL: 59; Rev 1638 I: 156; Uustalu 1972: 254