[KNR] Eesti kohanimeraamat

Parila1 ‹Parila ~ -sse› HJn – küla Harju maakonnas Anija vallas (Raasiku mõis), 1241 Pariol, 1536 Pargell, 1546 Pargill, 1636 Parila, 1712 Parrila.  B4
● XVI saj oli Kiviloo piiskopimõisa küla, 1630 läks Johann de la Gardie kaudu Raasiku ja Kambi mõisate kompleksi, kuuludes viimase alla. Kambi mõisa alla paigutab Parila ka kirikuõpetaja Wrede XVIII saj algul. Parila kuulus kohalike järgi Tagavalda. L. Kettunen paigutab küla ekslikult Järva-Jaani kihelkonda ja tuletab küsimärgiga isikunimest *Parjo(i) + -la. Parilaga on 1977 liidetud Keskküla (1922 Kesk) ja Lae (1691 Laiküll By, 1712 Laeküll), küla piires asub endine Paenurme karjamõis (1691 Pajnorm By, 1712 Paenorm). Vrd Parila3. – MJ
BHO.431; EAA.1210.2.2:11–12, lk 19–20;  EAA.1.2.C-III-31; EO: 80; Joh LCD: 537–538

Parila2 ‹Parila ~ -sse› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas, mõis, sks Pargel, 1535 Pargelekulla, 1591 Pariell (küla), 1594 Bargell, 1598 Pargels Wacke, Pargell by (vakus ja küla), 1687 Pergell (mõis), 1798 Pargel.  C1
● Mõis eraldati Mäemõisast 1594, tänapäeval jääb Jõõdre küla piiresse. 1920. a-test asundus, 1977–1997 oli Ridala osa, al 1997 küla. Parila saksakeelses nimes olev g võib olla algne, sel juhul on nimi lähtunud sõnast parg : paru ~ para ’kõrkjate ja rooga segatud rohi’. Kui g on hiline või hääldus j-na, siis võib lähteks olla pari ’padrik’. Kirjapanekute järgi näib tegemist olevat algselt la-liitelise nimega. Vrd Parila3. – MK
EAA.1.2.937:50, 82, L 49p, 81p; EAA.1.2.941:329, L 321; EAN; EM: 88; Essen, Johansen 1939: 63; KNAB; Mellin; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, P:5; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:108, L 106; VMS; Wd
Märkus. Lisatud varasem maining 1535. 2021-12-30T18:40:28.

Parila3 ‹-sse› Kaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Randvere mõis), 1645 Heuschlag groß Pargel genannt (heinamaa), 1731 Parrila Hinrich, 1798 Parjella (küla).  A4
● Varem Randvere-Parila nime all tuntud küla oli 1977–1997 Mullutu küla osa, 1997 taastati Parilana. Parila oli XIX saj II poolel ka Randvere mõisa kõrvalmõis. Harju-Jaani Parila nime on L. Kettunen tuletanud oletatavast isikunimest *Parjo + liide -la (‹ *Parjolan, millest tuleneksid *Parjol, *Parjel). Siiski on juba M. J. Eisenil teistsugune seletus Kullamaa Tolli mõisa varasema nime Pargenthal (1456 Parientall) kohta, mille algusosa tuletab ta sõnast park : pargi, mis oleks ühenduses nahaparkimisega, kuid esitab ka võimaliku vastena park : parga ’vana kuivanud rohi, alaväärtuslik hein, pahn, rämps’, mis sobiks heinamaanimele tähenduslikult, vrd ka parg : paru, para ’roo ja kõrkjatega segatud rohi’. Lisatagu ida- ja tartumurdeline sõna pari ’padrik; võsane soomets, raba ja suurt metsa ühendav lodune siirdesoo ala’. Nii Kullamaa Pargenthal kui ka Saaremaa Parila ala kuulusid XVII saj mõisnik Tollile, seega on võimalik, et nimi on Saaremaale ka sealt sisse toodud. Parila esineb talu- ja heinamaanimedes mujalgi Saaremaal ning küla- ja talunimena mandriosas. Vrd Parila2. – MK
EAN; KNAB; SK I: 280