[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Paasi-le›, kohalikus pruugis ka `Paasiküla ~ `Paasküla Hljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Vihula mõis), 1913 Pasik, Пазику.  A2
Küla tekkis XIX saj II poolel Vihula küla kruntimisel Vihulast välja viidud taludest, millele lisandusid 1920. a-tel Armi karjamõisast moodustatud asundustalud. Paasi nimi tuleb küla paese pinnase järgi. Armi karjamõis (sks Harm) tekkis E. Tarveli arvates XVIII saj II poolel (nt 1796. a kaardil Harm). Armi nimi esineb esmakordselt 1541 kujul Hofes Koppel zu Harme, taluna 1542 Gesinde zu Harme. Nimi võib tulla kirjeldavast isikunimest, L. Kettunen on pakkunud Kose Harmi küla puhul soome sõnu harmi ’hall’ või ’hall loom’, kõne alla võiks tulla ka rannikumurdes esinev arm : armi ’kurb, nukker’.MA
Bfl: I, 1186, 1207; EMS: I, 432; EO: 128; EVK; KN; KNAB; Mellin; Tarvel 1983: 46, 112

Passi-leKodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Kokora mõis), u 1900 Дв. Паси.  B3
Passi talust väljakasvanud küla, esimest korda nimestikus 1922. 1977–1997 oli Torila küla osa. Nimi on ilmselt pärit isikunimest Sebastian. Väikesi kandikohti küla lääneosas on kutsutud Punga külaks (esineb kohanimena 1745 Pungalt, vahest on nimega seostatav ka Alasoo külas 1601 olnud Punneken Peter). Lõunaosas paiknevad Paapsi talud, mis on vana asulakoht (1592 Pasp, 1601 Pabs).PP
KNAB; PA II: 417; PTK I: 174, 189; Rev 1601: 8; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur